"Mina olen tegelikult õnnelik, et mul kirsid juba õitsevad, sest kui mõelda külmade peale, siis õienupud on külmaõrnemad kui õis. Kui mõelda eelmise aasta maikuu peale, kui oli kaheksa miinuskraadi, siis mul ei olnud veel ühtegi kirsiõit. Nii et ma loodan, et sel aastal mul ikkagi on kirsisaak," ütles Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Epp Säga.

Tema sõnul on üks võimalus oma taimi, puid ja põõsaid külmakraadide eest kaitsta, vihmutamine, mille jaoks saab kasutada erinevad sprinklereid (taimejootja - toim). Vihmutamise eesmärk on see, et õie või õienupu ümber tekib jääkirme ja see omakorda hoiab sooja. Kui kastmissüsteemi aias ei ole, siis aitab ka tossu tegemine.

"Teed aias prahihunnikud, mis tuleb tossama panna ja see toss hoiab külma natuke eemale. Suitsupilve saab aga teha maapiirkondades, linnas pole tossutamine lubatud. Väiksemate põõsaste ja puude puhul on võimalus ka katteloori kasutada, aga seda peaks siis panema mitme kihina, sest katteloor ise on väga õhuke. Tuulekülm on taimedele ohtlikum kui külmakraadid," selgitas Säga.

Kui aias on väikesed viljapuud, võib teha ka tokkidest karkassi puule ümber ja katta puu või põõsas talvekoori või pakasekaitsekangaga. "Voodikatte võib ka peale visata, oluline, et tekitad puule ümber telgi. Väga oluline on see muidugi kohe, kui päike hommikul paistma hakkab, eemaldada."

Kaheksa külmakraadiga on taimedel, puudel ja põõsastel Säga sõnul muidugi juba üsna raske.

"Lõuna-Eestis õitsevad praegu lisaks kirsipuudele ka juba marjapõõsad, mis võimalusel tuleks katta, samuti nagu põõsad ja väikesed viljapuud. Õitsevaid lilli külma eest kaitsta ei saa, külmaga vajuvad lilled ära ja enam püsti ei tõuse."

Säga sõnul sõltub palju ka sellest, millal see krõbe külm on, kas hommikul päikesetõusu ajal või on olnud külm terve öö või koguni mitu ööd järjest. "Siis on väga raske kaitsta. Aga veel võiks taimi turgutada, pritsides neid aminohappe preparaadiga, mis on kõikidele taimedele lubatud. Need annavad taimele jõudu juurde."