Tänavustel Eesti filmi ja teleauhindadel pälvis Kersna auhinna panuse eest Eesti televaldkonda. Kersna tõi välja, et auhinna ümber on palju segadust. "Kõik räägivad sellest kui elutööpreemiast ja sõbrad uurivad minult, et kas läheb peoks ka. See ei olnud preemia. See oli auhind, millega ei kaasne mitte mingisugust preemiat ja elutööd ei olnud ka märgitud," selgitas telemees.

Kersna leiab, et enda elu jooksul tehtud töödest on tal adekvaatne ja selge arusaam. Samas tõdes ta: "Televisioonis on täpselt samamoodi kui filmis. Oled täpselt nii hea, kui hea oli su seni viimane saade. Mina tunnen küll iga kord, kui ma teen natukene suuremaid asju, et saatus tõstab mulle ette sellise töö, et mõtlen – pagan, seekord ma vist murran hambad ja ei tule sellega toime," rääkis Kersna Raadio 2 hommikuprogrammis.

"Siis sa teed, hakkad minema päev päeva, samm sammu haaval ja ühel hetkel tuleb kätte meeleheide. Siis tunned, et see oli too much minu jaoks. Ja siis sa lähed sellest kuidagi üle ja ühel moel või teisel asi siiski laheneb," jagas Kersna oma kogemust.

900 saadet tagasi oli eetris ka esimene "Pealtnägija". Sellise saate kohta peab Kersna seda muljetavaldavaks numbriks. "Lambist" selline saade Kersna sõnul ei tule ning seda ilmestab ka teiste telekanalite mitte kõige elujõulisemad katsed aastate jooksul saadet kopeerida.

Kunagi tegid Kersna ja Kärmas saadet kahekesi ning saates oli seitse lugu. "See oli ikka päris kõva andmine. Tehnilised võimalused olid siis ka hoopis teistsugused. Minu see läbi kõrvetaski. Mihkel on, tänu jumalale, seni vastu pidanud ja, ptüi-ptüi-ptüi, peab 30 aastat veel. See on karm. See on tõesti karm," rääkis Kersna.

"Mul ei ole sellist närvikava nagu Mihklil. Varem või hiljem oleksin ma pidanud sealt saatest edasi liikuma. /.../ Kuna ma olin nii sügavalt selles elulaadis sees, siis oli vaja tõsist haigust, mis mind sealt välja tõstaks ja paneks tegema ka teisi asju," rääkis Kersna.

Kersna tõdes, et algusaegadel sai saadet tehtud sellise hooga, et tänu sellele saade tänaseni püsib ja edukas on. "Vundament, millele saade sai laotud, oli nii tugev, et see on talunud ära kõik telemaastiku tormid," selgitas Kersna.

"Ma sattusin televisiooni sellisel ajal, kui nõukogudeaeg oli lõppemas ja uus aeg ei olnud veel peale tulnud. Oli suur segadus, suur vaesus, teadmatus ja käis kõva rapsimine. Kuidagi alateadlikult või mingite jõudude suunamisel kasutasin seda aega ära ja tegin asju, mida mitte keegi Eestis polnud varem teinud. Ei olnud kas julgenud, tahtnud, osanud või tulnud selle peale. See oli minu õnn ja minu saatus," rääkis Kersna.

Sel reedel esilinastub ETV-s Vahur Kersna loodud saade "Eesti Telefilm. Senimaani", mis vaatab tagasi Eesti Telefilmi esimesele neljakümnele aastale, mil selle märgi all sündis 900 filmi.

"Eesti Telefilm. Senimaani" on ETV eetris sel reedel, 26. aprillil kell 20.