Karulauku võib juba loodusest leida, aga selle võib kergesti segi ajada piibelehega. Karulauku eristab piibelehe lehest väga tugev küüslaugulõhn ning seda tohib korjata ainult enda tarbeks.

Karulaugu pesto on kõige tavalisem kevadesöök. "See on universaalne, seda on kerge teha, saab teha erinevate pähklitega. Mulle meeldib mandlitega teha, aga tehakse ka piinia seemnete ja päevalilleseemnetega," ütles Nami-Nami perenaine Pille Petersoo. "Igale poole sobib karulaugumääret panna, saiale, leivale, võib otse purgist süüa, saab risotto sisse panna."

Hummuse sisse paneb Petersoo kikerherned, karulaugu, oliiviõli, tahiinit ehk seesamiseemnepastat. "Seda võibki niisama süüa, seda otseselt kuhugi toidu sisse ei panda."

Karulaugumajoneesi valmistamiseks lisas Petersoo saumikserikannu natuke õli ja karulauku ning püreestas ühtlaseks massiks, siis lisas juurde muna, natuke veel õli, sinepit, soola ja pipart, natuke sidrunimahla ja suristas selle ilusaks majoneesiks. "Mulle väga meeldib karulaugumajonees keedetud munaga."

Kreeka köögis on väga populaarne tzatziki katse, mis on kurgu ja küüslauguga ning millest saab teha ka kevadise versiooni, kus küüslauku ei pane, vaid lisame karulauku. "Panen maitsestamata kreeka jogurti ja hakitud karulaugu. Riivitud kurgi võiks panna sõelale, natuke soola peale ja jätta pooleks tunniks maitsestuma. Segades võib natuke lisada veel soola ja pipart. Keedetud kartuli kõrvale on seda hea süüa, lihtsalt toorsalatina või tavalise külma kastmena."

Petersoo sõnul võib karulauku või karulaugupestot panna kartulipudru sisse või ka kuumade ahjusaiade peale.

Karulaugu toorsalatiks tuleb tavaline värske kapsas segada karulauguga, lisada natuke õli, näpuotsaga suhkrut, soola ja pipart ja veidi veiniäädikat. "See toorsalat sobib taimetoitlastele väga hästi. Seda võikski teha värske kapsaga, mis on juba ka turgudele jõudnud. Salat on kalorivaene, aga väga maitsev," ütles Petersoo.