Eesti keele selgeks õppinud sakslane: ma ei usu keeleandesse
Eesti keele iseseisvalt selgeks õppinud sakslane Dario Hamidi sõnas Vikerraadio "Keelesaates", et ta ei usu keeleandesse. Uut keelt õppides on oluline sellesse aega ja tööd panustada, usub ta.
Tehnoloogiaettevõttes Bolt insenere juhtiv sakslane Dario Hamidi on Eestis elanud üheksa aastat. "Enne seda käisin kuus aastat igal võimalusel siin," märkis ta ning selgitas, et Eestis hakkas ta käima eesti keele pärast.
Eesti keeleni jõudis Hamidi 17 aastat tagasi tänu soome keelele. "Ma kuulasin hästi palju soomekeelset muusikat, heavy metal'it, mida Saksamaal hästi palju kuulatakse. Nii tekkis mõte, et võiks soome keelt õppida. Soome keel on nagu programmeerimine ehk siis hästi loogiline, erandeid ei ole. Juhuslikult avastasin, et on olemas eesti keel, mis töötab nagu soome keel, aga eesti keeles on hästi palju saksa sõnu, mis oli põnev. Ma tahtsin teada saada, kust need saksa sõnad tulid. Hakkasin ajalugu vaatama ja siis selgus väga kiiresti, kust need sõnad tulid. Niimoodi ärkas minust huvi Eesti vastu."
Eesti keelt õpetab Hamidi ka teistele välismaalastele – ta on loonud endale kõrvalettevõtte, kus lubab huvilistele eesti keele ühe päevaga selgeks õpetada. "Ühe päevaga ei saa ilmselt kõiki sõnu õppida, aga saab õppida, kuidas keel töötab. Just see ongi peamine murepunkt – kui sa oskad näiteks inglise või hispaania keelt, siis eesti keel ei tööta samamoodi. Kui keegi ei seleta, kuidas see töötab, on eesti keel väga raske. Ma teengi seda, et ma seletan lahti, kuidas eesti keel töötab."
Pisut enam kui aasta jooksul on Hamidi käe alt läbi käinud 115 eesti keele huvilist. "Ideaalis ei näe ma neid inimesi uuesti. Loomulikult kui on abi vaja, ma aitan, aga kui ma oma tööd hästi teen, ei pea nad tagasi tulema," sõnas ta.
Keeleandekusse Hamidi uskuda ei taha. "Mulle öeldakse päris tihti, et mul on keeleanne, aga ma vaidlen alati vastu, sest ma mõtlen, et ainus erinevus on see, et kui mul on igav, siis ma tegelen keeltega. Huvi on lihtsalt suurem kui mõnel teisel inimesel. Tänu sellele veedan ma selle teemaga palju rohkem aega – kui keegi teine veedaks täpselt sama palju aega kui mina, oleksid tulemused sarnased," rääkis mees, kes on muu hulgas õppinud ka ladina, kreeka, türgi ja ungari keelt õppinud.
Uusi keeli õppides on olulisel kohal julge pealhakkamine, usub Hamidi. "Tulebki inimestega suhelda, tuleb olla okei sellega, et sa teed vigu. Peamine on see, et sa õpid oma vigadest," julgustas ta.
Hamidi on oma õpilaste ja kolleegide pealt näinud, et kõige suuremaks raskuseks eesti keelt õppides on motivatsiooni hoidmine. "Eestis saab kõiki asju kas inglise või vene keeles ajada. Kui sa tahad lihtsalt eksisteerida siin, pole eesti keelt vaja. Vähemalt Tallinnas mitte," tõdes ta ning lisas, et see on ka paljudes teistes riikides nii. "See on ühelt poolt tore, sest see toob inimesi siia ja mõned neist õpivad ka kohaliku keele ära, aga kui keeleõpe ei ole praegu sinu prioriteet, sest sul on suuremad probleemid, siis sa ei ole sunnitud keeleõppega tegelema."
Üks murekoht on tema sõnul ka see, et välismaalastel pole eestlastest sõpru. "Eestlane ei ole tegelikult kinnine inimene, aga eestlastele meeldib veeta aega oma sõpradega, kellega nad said tuttavaks koolis. See sõprusringkond on stabiilne ja ei muutu väga, nii on väga raske uusi inimesi sinna vastu võtta. Järelikult paljudel, kes siia tulevad, ei ole väga palju eestlastest sõpru. Seda võiks muuta, siis tekib ka isu keelt õppida," usub ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Keelesaade", saatejuht Piret Kriivan