"Kõndimine on ühtlane, mõõduka koormusega keha liigutamine või edasiviimine ja meie kehas ei ole sellist kohta, kuhu kõndimine positiivselt ei mõjuks, kui seda regulaarselt harrastada. Kõndimine mõjub väga positiivselt kogu liikumisaparaadile ning läbi saavad töötatud nii lihased, luud kui liigesed," selgitas treener Evelin Talts.

Mitmekülgsust lisavad kõnnitreeningule erinevad maastiku- ja ilmastikutingimused.

Taltsi sõnul on tervisespordi mõistes mõõdukas koormus selline, et saab kaaslasega juttu rääkida. "Oluline, et sul ei teki väga tugevat hapnikupuudust, saad normaalselt hingata. Kellel on pulsikell, võib ka enda pulssi jälgida. Keskealisel inimesel võiks pulss jääda 110-140 vahemikku, noorematel võib pulsivahemik ka veidike kõrgem olla."

Talts soovitas kõndida intervallmeetodina ehk et vahepeal tõsta natuke tempot, sest varieeruvus on väga tähtis. "Igaüks peaks leidma endale mõnusa ja hea koormuse, et sul ka peale kõnnitreeningut on hea enesetunne. Kõndimine on kõige parem stressi- ja depressiooniravim, mida ka meie arstid võiks retseptina välja kirjutada, nagu mujal maailmas juba tehakse," lisas Talts.

"Ajaline mõõdik oleks parem kui sammulugeja, et sa püüad iga päev aktiivselt kõndida näiteks 40, 60 või 80 minutit. See ei pea olema järjest kõnnitud, vaid võib olla päeva peale laiali jagatud."