Füsioterapeut Vilipuu: inimene vajab taastumiseks liikumist, mitte lamamist
Füsioterapeut Reio Vilipuu rääkis saates "Huvitaja", et tänapäeva elustiilihaigused põhjustavad organmuutusi, millest taastuda pole tihti võimalik. Tema sõnul pole istumine meie probleemide kõige suurem kurjajuur ning õpetas füsioloogiliselt ohkama, mis aitab kehal end ise taastada.
"Tegelen ise rohkem vähihaigete ja nende taastumisega ravi erinevas faasis. Konsulteerides juba enne lõikust ja võttes natuke ka teadmatusest tulenevaid pingeid maha ning siis kõik hilisem, kui keemia- ja kiiritusravi on käimas, kogu see protsess nendega kaasa teha," ütles füsioterapeut Reio Vilipuu.
Füsioteraapia kui eriala on Vilipuu sõnul tänapäeval läinud laiemaks ja terapeudid spetsialiseeruvad sageli kindlale piirkonnale. "Tehakse vaagnapõhja füsioteraapiat, eraldi tegeldakse skolioosiga, spordifüsioteraapia, tööergonoomika. On olemas ka täiesti uus eriala – vaimse tervise füsioteraapia," loetles Vilipuu.
Vilipuu arvates on inimese jaoks oma mugavustsoonist väljaminek tänapäeva katsumus, sest peab tegema midagi, mis pole talle loomuomane.
"Me ei saa ka oma töös sundida inimest liigutama, kui ta ütleb, et ma nagunii ei hakka neid harjutusi tegema. Ta ütleb, et teie jutt on väga motiveeriv ja ma usun, et sellest on kasu, aga ma tean ennast, et ma ei hakka neid tegema. Siis tuleb leida muud võimalused inimese aitamiseks."
"Täna me räägime ikka kõige rohkem elustiilihaigustest. Traumasid juhtub, neist saab taastuda, aga organmuutused ja muud probleemid tulevad elustiilist."
Vilipuu toob näiteks, et laps sööb ainult siis, kui ekraan on ees. "Me toodame siis ajju pilti, millest jääb hilisem muster, et ekraan käib söömisega kokku. Kui on stressisituatsioon, siis inimene premeerib ennast mingite asjade vaatamisega ja sinna tekib harjumus, et ma pean siia juurde midagi sööma, sest ma olen kogu aeg söönud. Nii tekib meil ajju vale muster," selgitas ta.
"Liigume vähem, füüsiliselt aktiivseid minuteid teeme oluliselt vähem, kui meie vanemad ja vanavanemad, meie toidu toiteväärtus on oluliselt madalam kui see oli varasemalt, meie toidus sisaldub juba plasti, reoveest ei puhastata täna ära ka hormoone, kalas on hormoone, mida me endale sisse sööme ja sealt tekivad muutused testosterooni ja östrogeeni osas."
Väga paljusid probleeme põhjustab ülekaal. "Ülekaalulistena oleme aeglasemad, liigestele tuleb suurem koormus, füüsiline võimekus langeb, soolestik ei käi iga päev läbi, lisaks psühholoogiline probleem, see kõik jätab jälje ka viljakusele," lisas Vilipuu.
Istumine ei ole iseenesest kõige suurem kurjajuur. "Istudes ei käi meil lihastest aktiivselt verd läbi, aga uuringutes leiti, et kui oleme pikalt istunud ja siis 30 minutit kõndinud, oleme saavutanud selle hetke, mis oli ärgates. Me oleme taastanud kõndimisega oma keha. Kõik füüsiline, mis sellest edasi tuleb, teeme me positiivse muutuse oma keha jaoks."
"Inimene on liikuv süsteem. Inimene vajab taastumiseks mitte lamamist, vaid liikumist. Kõigil on võimalus mitte minna maja eest bussi peale, vaid minna bussi peale kolm peatust hiljem. Sellega anname endale 30 minuti taastumist ja pärast võime minna trenni, kes millega siis tegeleb, tantsib rahvatantsu, on jõusaalis, mis iganes füüsiline tegevus."
Probleem on ka selles, et istudes inimesed unustavad juua.
Vilipuu toob välja, et oma organismi saab taastada ka teadlikult hingates, nimetades seda harjutust füsioloogiliseks ohkeks.
"Füsioloogiline ohe on see, mida me teeme õhtuti mitteteadlikult või stressisituatsioonis või nuttes. On leitud seos, et me ei saa ise muuta, kui kiiresti meie magu või neerud töötavad, aga me saame mõjutada läbi hingamise oma stressitaset ja seda, kui kiiresti meie süda lööb."
"Mida aeglasemalt ja pikemalt me hingame välja, seda aeglasemalt meie aju käsib südamel lüüa. Kõige efektiivsem on, kui hingata maksimumini sisse, et õhk tuleb kõhu suunas, ja kui teeme selle ohke, et tõmbame sinna veel natuke peale, siis hoiame korraks ja nüüd hakkame välja hingama nii, et hingame välja vähemalt topeltkauem. Mida kauem välja hingame, siis kogu selle aja jooksul südame löögisagedus langeb, stressitase langeb, hormonaalne muutus tuleb juurde, ja on leitud, et kui seda tsüklina viis-kuus korda läbi teha, on inimesel endal võimalik läbi selle tuua südame löögisagedus ja stressitase alla."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim