Evelin Ilves: menopausis naised saavad tagasi õiguse elada ainult iseendale
Evelin Ilves rääkis "Päevatees", et nii lihast kui luustikku on võimalik hoida elusana kõrge vanuseni ning et vöökohale kogunevad lisakilod, mis ei lähe enam ära vanade meetoditega, võivad tekitada kehas põletikku. Kõige olulisem on aga üleminekueas hoida positiivset suhtumist ning sportlikku eluviisi, sest naise elus on alanud aeg, mil ta saab taas elada ainult iseendale.
"Meeste ja naiste üleminekuaeg on juba olemuslikult väga erinev. Naistel tekib menopaus sellepärast, et naissuguhormoonide tootmine kehas üsna drastiliselt väheneb. Meestel seda ei juhtu, sest testosterooni toodetakse samamoodi edasi," selgitas töötervishoiuarst Evelin Ilves.
"Üleminekuaja muutusi ei seostata otseselt elatud eluga ehk see ei sõltu sellest, kui tervislikult sa oled oma senise elu elanud," selgitas Ilves. "Ei saa öelda, et kui sa oled olnud tubli, tervislik ja sportlik, siis menopausi sümptomeid ei tule."
Menopausis naisel pole enam kohustust saada järeltulijaid
Lääne kultuuris on menopausi sildistatud kui midagi negatiivset, mille saabudes naise väärtus tervikuna langeb. Aasia kultuurides sellist mõtteviisi ei esine. "Aasia kultuuris on menopausis naine austatud, neist saavad kogukondade vaimsed juhid, sest neil ei ole enam kohustust saada järeltulijaid, mis on aastatuhandete jooksul olnud naise väga oluline kohustus. Menopausis naised saavad jälle tagasi õiguse elada ainult iseendale, nii nagu see oli enne esimest menstruatsiooni. Ta on nagu tütarlaps, ta on vaba. Minu arvates on see väga ilus lähenemine," ütles Ilves.
Kui naise peas on selgesti välja kujunenud arusaam, et ta kaotab menopausis oma väärtuse, elukvaliteedi, võib olla ka töö, mehe ja ühiskonna respekti, siis Ilvese sõnul on hirm väga tugev erinevate reaktsioonide käivitaja ja elumuutja.
Tänapäeval on 50 uus 30
"Tänapäeval öeldakse ju lausa, et 50 on uus 30," ütles Ilves. "Oma välimust on tänapäeval võimalik ju rohkem hoida kui aastakümneid tagasi ja soovi korral ka korrigeerida."
Ilvese sõnul on kõige tähtsam liikumine, söömine ja stressi juhtimine. "Kui me oleme pidevalt kroonilises kõrges stressis, siis me lammutame tasapisi oma keha ja aitamegi kaasa sellele, mis menopausis võib juhtuda."
Menopausiaegsed muutused võivad olla erinevad. "Kõige tavalisemad ja elukvaliteeti kõige nähtavamalt mõjutavad kuumahood. Tekib higistamine, võivad kaasneda peavalud, migreenihood võivad intensiivistuda või sageneda. Neid nähte saab väga efektiivselt ravida hormoonasendusraviga," selgitas Ilves.
Lihast ja luustikku on võimalik kõrge vanuseni elusana hoida
Teine suur teema, mis naise kehas muutub, on Ilvese sõnul luude hõrenemine. "Sõltub ka sellest, millises olukorras on meie lihased, kas lihasmass on alles, kas ta on treenitud ja kas me seda jätkuvalt kasutame. Tänapäeval öeldakse, et nii lihast kui luustikku on võimalik täitsa ilusa ja elusana hoida kuni kõrge vanuseni."
Liikumine on täiesti elutähtis teema, sest meie keha unustab ära, et kui me oleme ärkvel, siis kõik lihased peaksid töötama. "Lapsed teavad seda, aga alates kooliea saabumisest sunnime me lapsed istuma ja seetõttu on ka nemad hakanud väga kiiresti muganduma ja istuma telefonides."
Iga keha vajab liikumist ja lihastööd kuni viimse hingetõmbeni. "Mis kohta me oma kehas ei kasuta, sinna energiat ka ei anta. Kui me oma kehas midagi ei kasuta, siis hakkab see paratamatult känguma, hääbuma, surema."
Enne 25. eluaastat tarbitud alkohol suretab ajurakke, mida taastada enam ei saa
Prefrontaalne korteks on kõige kõrgemalt arenenud ajuosa, mis on meie intellektuaalne juhtimispunkt ja saab küpseks 25. eluaastaks. "See annab meile põhjuse öelda, et kõik alkoholikogused, mis on tarbitud enne seda, suretavad ajurakke," ütles Ilves. "See on protsess, mida taastada ei saa. Teismelisena või veelgi varem alustatud alkoholi tarbimine sisuliselt suretab meie vaimset võimekust rahvana."
Taimsete preparaatide puhul ütleb tänapäeva tõenduspõhine meditsiin Ilvese sõnul, et need otseselt hormonaalseid mehhanisme ei mõjuta, ja ei saagi mõjutada. Küll aga on neil mitmesuguste teiste mehhanismide kaudu tihti mõju olemas. "Lääne meditsiinis nimetatakse seda platseeboks, mis on võimas asi. Kui naine on leidnud käsimüügipreparaadi ja see toob leevendust, siis miks mitte seda kasutada, sest usk on väga võimas asi".
Üleminekueas vöökohale kogunev vistseraalne rasv tekitab kehas põletikku
Kehakaal menopausis kipub küll tõusma ja see on Ilvese sõnul seotud hormonaalse muutusega. "See uus kiht kipub tulema ümber vöö, kõhupiirkonda ja organite vahele kõhukoopa sisse. Tavapärane rasv, mis asub naha all ja on meie nii öelda soojenduspolster, ei ole aktiivne organ, aga vistseraalne rasv toodab kehas aktiivselt põletikumediaatoreid ehk väikeseid aineid, mis tekitavad kehas põletikku. Näiteks veresoonteseintes või mistahes organi struktuurides."
"Teadaolevalt on selline alaäge põletik läänemaailmas elustiilihaiguste esimene nähtamatu faas, kust areneb edasi südameveresoonkonna-, seedesüsteemi- või liigesehaigus või isegi meeleoluhäired. Kõhurasva ehk vistseraalse rasva puhul nii ei ole, et see lihtsalt on seal ja enam ära ei lähe, aga ta lihtsalt ei lähe enam ära nende vanade meetoditega," selgitas Ilves.
Kui tahta elustiiliga seda mõjutada, siis on see suur ja teadlik töö. "Aga teadliku toitumisega on võimalik oma kehale kergem toimimisviis anda," lisas ta. "Keha on väga keeruline, efektiivne ja võimas mehhanism ja kui me teda kogu aeg üle koormame, siis hakkabki kulumine pihta ning lõpuks hakkab keha tõrkuma. Aga kehal on ka väga tubli enesetaastamise võime olemas. Piltlikult öeldes on lääne inimese keha raku tasandil näljas, aga üleüldise koormuse mõttes kogu aeg ülekoormatud."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Päevatee", intervjueeris Piret Kooli