Evelin Ilves: palverännakul tõmbasin joone alla ühele eluetapile
"Vikerhommikus" käis külas Evelin Ilves, kes täitis sel aastal oma kaks eesmärki – alustas tööd töötervishoiuarstina ja läbis palverännaku Santiago de Compostelas. Palverännakul tõmbas ta joone alla 30-aastasele eriarstiks õppimise projektile.
"Üle 20 aasta ei ole ma töölepingulistes suhetes olnud," ütles Evelin Ilves. "Nüüd on aga minu arstiõpingud edukalt lõppenud ja asusin tööle töötervishoiuarstina. Täpselt 30 aastat tagasi lõpetasin Tartu Ülikooli ravieriala, mis on tänapäevases mõistes üldarst. Nüüd olen eriarst, milleks õpitakse siis kümme aastat ja rohkemgi veel."
Ilvese sõnul on töötervishoid eriala, kuhu võetakse igal aastal vastu üks kuni kaks residenti ning mõnel aastal mitte ühtegi. "Kas siis pole soovijaid või on see olnud soovijate teine eelistus ja nad on oma esimesele eelistusele sisse saanud," lisas ta. "Minu puhul tähendas see seda, et olin ainuke, keda eksamineeriti. Eksam oli väga põhjalik ja kestis kokku viis tundi."
Kolmekümne aasta jooksul on meditsiinis muutunud väga palju. "Lausa kardinaalselt," ütles Ilves. "On selliseid diagnoose, mida tol ajal, kui mina ülikooli astusin, veel ei olnud. Näiteks teatud neeru- või kopsuhaigused, mis on täiesti elustiiliga seotud. Muutunud on ka see, et väga paljud inimesed on kolinud linnadesse ja elavad asfalteeritud pindadel. Eestis muutus asfalteerimine vahepeal täiesti äärmuslikuks. Nüüd hakkab vaikselt tagasi jõudma arusaamine, et me ei jää linnas ilma looduseta ellu."
Ilvese sõnul vajab meie silm ja keha loodust. "Elukvaliteet on väga erinev, kas sa elad hallide paneelmajade vahel või on su ümber puud ja rohelus. Kõnnin tihti vana Lasnamäe korrusmajade vahel, kus on isegi tomatitaimed. See on nii palju toredam elukeskkond, kui kõik need asfalteeritud pinnad ja kohad, kus kõik aiad on ehitatud parklateks. Inimesed jäävad sellises keskkonnas elades haigeks nii füüsiliselt kui vaimselt."
Pärast residentuuri lõpetamist oli Ilves kuu aega Eestist ära. "Võtsin aja enda jaoks ja käisin palverännakul Santiago de Compostelas," rääkis ta. "Sain nii joone alla tõmmata 30-aastasele eriarstiks õppimise projektile."
Ilves sõnul tundis ta kahel korral tugevat kutset palverännak ette võtta. "See oli Vastseliina linnuses, kus on valge rist ja mis on Eesti palverännakute lõppsihtpunkt," meenutas Ilves. "Sattusin sinna esimest korda öösel kaks aastat tagasi koos tütrega. Pidime ühte Haanja turismitallu ööbima minema, aga kohale jõudes selgus, et seal käis suur pidu ning otsustasime tütre Kadri Keiuga, et me ei jää sinna, sõidame parem terve öö autoga ringi ja hommikul viin tütre festivalile, kuhu meil oli vaja jõuda. Kadri Keiu ütles, et lähme linnusesse. Kohale jõudes kuulsin mägede vahel õrna heli. See oli koraal, koorilaul, läksin hääle suunas, vanast kivitrepist üles mäele, kus oli valge rist. Tütar ütles, et see on tema koolihümn, ta on lõpetanud katoliku kooli. Lugesime valge risti tähendust ja siis jõudis esimest korda minu teadvusesse, et võib-olla ma peaksin palverännakule minema."
Suvel läks Ilves koos tütrega juba teadlikult sinna tagasi, sest otsustas, et puhkusereisi asemel Kreekasse või New Yorki läheb ta hoopis palverännakule.
"Ostsin pileti ära ja sain aru, et ma ei saa teha seda rännakut organiseeritud viisil, mis tähendab, et asjad viiakse sinu eest sihtkohta, sest need kohad olid kõik välja müüdud. Aga see oli nii vabastav tunne, et ma ei sõltu mitte kellestki ega millestki. Kordagi ei mõelnud sellele, et äkki midagi juhtub."
Paarisajakilomeetrise rännaku 15-kilose seljakotiga võttis Ilves ette üksinda. "Mul oli nii kindel teadmine, et tahan üksinda kõndida. Rajad viisid kohati läbi eukalüptimetsa, kus ma ei kohanud ühtegi inimest ega kuulnud isegi ühtegi lindu laulmas. Mõtlesin, et kui ma pikali kukun, kuidas siia siis abi jõuab. Pidin olema väga ettevaatlik, et ei libiseks. Tagasi vaadates tundub see hoopis hullem kui tegelikult oli."
Eukalüptimetsas oli rasketele radadele ka kergemad rännakuteed olemas, aga Ilves otsustas minna mööda raskeid keskaegseid radu. " Eukalüptimets lõhnas nagu vanaema puljong," meenutas Ilves. "Kõnnid nagu puljongiaurus."
Ilvese sõnul ei läbinud ta rännakut religioossetel põhjustel. "Kui läksin sertifikaadi järele, et olen rännaku läbinud, oli seal ka küsimus, kas teekond oli minu jaoks religioosne, ja ma tõmbasin sinna kasti risti, et ei olnud. See oli minu jaoks pigem hingeline ja vaimne."
"Minu südamesse on tulnud rahu," ütles Ilves. "Õnn on võimekus lõdvestuda. See on puhas bioloogiline ja vaimne õnnetunde alus. See, mis paneb meid täielikult lõdvestuma ning rahu ja rõõmu tundma on igaühe jaoks erineval eluetapil erinev. Selleks, et oluline üles leida, tuleb näoga enda poole pöörata, vaadata ennast kasvõi peeglist ja tunnistada, et mina olen enda jaoks kõige tähtsam inimene. Kõige olulisem on oma tasakaal säilitada, siis saan oma rõõmu teistega jagada. Vastasel juhul mitte."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli