Peaasi.ee poolt mullu ellu kutsutud vaimse tervise kohvikutes saavad abivajajad vestelda endale võõra inimesega, kes on läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse. Peaasi.ee projektijuht Sandra Liiv selgitas, et koolituse käigus on vaimse tervise kohviku vabatahtlikud saanud teoreetilised ja praktilised teadmised, kuidas märgata, kui kellelgi meie ümber on vaimse tervise raskused, ja kuidas sellisel juhul inimesele läheneda.

Möödunud aastal toimus üle Eesti 45 vaimse tervise kohvikut. "Me oleme kokku leppinud, et iga kuu viimasel laupäeval on tänaseks Tartus, Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas kohvikutes vabatahtlikud, kes on enamasti kohal terve kohviku lahtiolekuaja. Nad istuvad üksinda lauas, seljas valge T-särk kirjaga "Olen olemas" ja kui keegi sel päeval tunneb, et tahab oma muret ja mõtteid jagada või küsida nõu, kuhu veel pöörduda, siis nad saavad seda teha," selgitas Liiv.

Liiva sõnul on eestlased väga varmad oma muredest kõnelema. Seda kinnitab tema sõnul asjaolu, et möödunud aastal külastas vaimse tervise kohvikuid enam kui 230 inimest. "See on meile ka natukene üllatav olnud, et see kohviku formaat nii hästi vastu võetud on," nentis ta.

Liiv usub, et kohviku kasuks räägib võimalus rääkida endale võõra inimesega. "Võib-olla on palju lihtsam minna, kui ma ei tea seda inimest, ma ei pea teda enam mitte kunagi nägema ja ma lihtsalt lähen ja küsin tema käest nõu, ma ei pea temaga isegi nimeliselt tutvuma," arutles ta ning lisas, et vaimse tervise kohvikus ei tegeleta teraapia ega nõustamisega, vaid see annab võimaluse rääkida kellegagi, kes kuulab ja on olemas.

"Need on inimesed, kes oskavad pakkuda esmast tuge just selle toetava kuulamise näol. Mulle tundub, et meil on tihti just sellest puudu, et keegi lihtsalt kuulaks meid ära. Neil on selline teadmine, kuidas kuulata."

Lisaks usub Liiv, et vaimse tervise kohvikute populaarsusele on kaasa aidanud tasapisi tekkinud julgus vaimsest tervisest avalikult rääkida. "See on natukene kohvikute eemärk ka – toome vaimse tervise mured vaiba alt ja spetsialistide ukse tagant välja. Loome sellise psühholoogilise kultuuri, mis on toetav ja hooliv, ning näitame, et vaimsest tervisest võib rääkida igal pool ja igal ajal ning see ei ole tabuteema. Samamoodi nagu ma julgen öelda, et mul pea valutab täna, julgen öelda, et mul on halvad mõtted," rääkis ta.

Inimesed, kes kohvikut külastavad, on Liiva sõnul erinevad – on neid, kes räägivad kellegagi esimest korda oma vaimse tervise raskustest, aga on ka neid, kes on aastaid psühholoogide või psühhiaatrite juures käinud, aga soovivad veel kellegagi rääkida. Samuti käivad oma mõtteid jagamas erinevas vanuses ning erineva taustaga inimesed.

"Räägitakse ja küsitakse nõu depressiooni osas, ärevuse osas, üksilduse osas, töö- või koolistressiga seoses, tullakse ka kambaga – näiteks istutakse perekonnaga laua taha maha ja jagatakse vabatahtlikule seda kõige põletavamat muret," loetles Liiv.

Kuigi vaimse tervise kohvikud on aastaga kanna mitmes Eesti linnas kinnitanud, soovitakse tulevikus ka teistesse piirkondadesse jõuda. Liiva sõnul oleneb palju ka sellest, kui hakkajad inimesed kohalikus kogukonnas on.

"Näiteks Saaremaale läksimegi sellepärast, et kohapealsed inimesed, kes olid vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud, võtsid meiega ise ühendust ja hakkasid kohvikut ise eest vedama," selgitas ta.

Peaasi.ee suurem missioon on koolitada vähemalt üks protsent Eesti elanikest vaimse tervise esmaabi andjateks. "Need inimesed saavad olla toeks mitte ainult kohvikute raames, aga oleks väga tore, kui ka töökollektiivis oleks inimene, kes on selle koolituse läbinud," märkis Sandra Liiv.