"Vulkaaniline aktiivsus Grindaviki linnast põhja pool toimub, aga midagi dramaatilist ei ole," ütles Islandil elav muusik ja kirjanik Tui Hirv. "Õnneks sattus vulkaan sellisesse kohta, kus otseselt inimesi ei ela. Hetkel on küsimus selles, kui intensiivne on see gaas, mis Reykjaviki poole liikuma hakkas. Siin on küllalt tuuline, nii et gaasireostus ei ole selline, mis tavainimest kuidagi mõjutaks. Hetkel ei ületa see mingeid kriitilisi piire."

"Mõned inimesed pahandavad, et kuidas sellisesse kohta küla üldse ehitati, aga selles kohas pole pursanud 2000 aastat," ütles Hirv. "Kui mitusada aastat tagasi hakati sinna kaluriküla ehitama, siis neil ei olnud andmeid, et seal võib olla millalgi midagi purskab."

"Linnaelanikud lootsid jõuludeks koju pääseda, kuid selgus, et nad ikkagi ei pääse. Seal elas umbes 1000 peret, mis on päris suur hulk," lisas Hirv. "Põhjused, miks nad Grindavikis elavad, on ka väga erinevad. Samuti on nende mobiilsus väga erinev ja pered, kellel on lapsed, ei taha aasta jooksul nii mitu korda kolida. Nad oleksid pigem paigal ja oleks hea, kui linn tehtaks enne korda ja alles siis lähevad nad sinna tagasi."

"Esimene mõte, mis see olukord minus tekitas, oli Tšernobõl, kuhu mitte keegi ei lähe," ütles Hirv. "Aga Island ei toimi niimoodi. Seal ei ole ka sellist kiiritust, et seal oleks nii ohtlik. Inimeste endi kriitikameelt usaldatakse ja kõik andmed on kogu aeg avalikud. Nii et igaüks teab, millega ta riskib. Eriti tore oli eile kuulata seda, kuidas Grindaviki linnapea luges pressikonverentsil ette kõik need funktsioonid, mida seal linnas ei ole: raamatukogu töötab Reykjaviki tollihoones, laulukooriproove tehakse Reykjaviki tollihoones, linnavalitsus on Reykjaviki raekojas, õpetajad on ära kolinud teistesse koolidesse, arstid on ära kolinud. Ühesõnaga Grindavikis ei ole praegu mitte midagi."

"Kui sinna nüüd tohib millalgi tagasi minna, siis saab näha, kes sinna tagasi lähevad ja kas sellest moodustub kommuun, mis kõiki neid vajaminevaid teenuseid üleval suudaks pidada. Peavad ju olema teenused, et saaks hoida kogukonda ja selleks, et teenuseid pidada, peab olema kogukond."