Tiit Pruuli reisist läbi Loodeväila: paljud laevad on sinna kinni külmunud ja põhja läinud
Tuleval nädalal alustab purjelaev Admiral Bellingshausen oma uut reisi, sel korral võtab Tiit Pruuli koos oma meeskonnaga sihiks läbida üheks keerulisemaks mereteeks peetava Loodeväila. "VIkerhommikule" antud intervjuus tõdes ta, et tegu võib olla tõesti tema seni kõige keerulisema merereisiga.
Pruuli selgitas, et 21. juunil annavad nad Sillamäe sadamas otsad lahti ja purjelaev Admiral Bellingshausen lahkub Eestist. "Seda selleks, et läbida augustis-septembris Loodeväil," mainis ta ja lisas, et Loodeväil on läbipääsutee Atlandi ookeanist Vaiksesse.
Tema sõnul on seal keeruline mitmel eri põhjusel. "Kokku on 150 purjelaeva ajaloo jooksul sealt läbi pääsenud, Roald Amundsen oli esimene 1903. ja 1906. aastal, ta talvitus seal kahel talvel," mainis ta ja lisas, et ükski Eesti purjekas ei ole sinna veel jõudnud. "Põhilised raskused on kliimaolud, on jää, on ettearvamatud hoovused kitsastes labürintides."
Sellega Pruuli nõus ei ole, et Loodeväil oleks läbimatu meretee. "Ta ei ole lihtne, sinna on paljud laevad kinni külmunud ja põhja läinud aegade jooksul, aga ta on läbitav, kui sa teed seda ettevalmistunult, ettevaatlikult, oskad lugeda jää- ja merekaarte," ütles ta.
"Miks me sinna läheme? Miks inimene elab ja hingab? Sest ta tahab teha midagi huvitavalt, midagi uut, mida sellist, millel on tema ja kaaslaste jaoks emotsionaalne väärtus," rõhutas Pruuli ja lisas, et nad on valmistunud, et see on väga raske reis.
"Seal on seitse teed, mida mööda saaks teoreetiliselt minna nendes labürintides, nüüd tuleb hakata valima ja vaatama, kus parasjagu jääd ei ole, kui me liikuma hakkame," ütles Pruuli ja lisas, et mõned eestlased on ka seal lähedal käinud. "Viimastel talvedel on Loodeväila idasissepääsu juures tööd teinud Tallinna Sadamale kuuluv jäälõhkuja Botnica, mille kapten Indrek Kivi on olnud meie hea nõuandja, aga nad ei ole sisenenud kunagi Loodeväila sügavustesse."
Tiit Pruuli tõi ka välja, et nad teavad nelja-viit seltskonda, kes sel aastal veel sinna lähevad. "Oleme nendega pidevas ühenduses, on soomlasi, rootslased ja norrakaid," ütles ta ja lisas, et paljud neist laevadest on juba teel. "Meie teeme hästi kiire hüppe läbi Euroopa, teeme viimased vahepeatused ja mööda Gröönimaa lääneserva üles."
Samuti kinnitas ta, et nad on võtnud kaasa piisavas koguses toitu, et häda korral suudavad nad seal ka talvituda. "Kõike on piisavalt, konserve, jahu ja makarone on laev täis," mainis Pruuli.
Olulise osa nende reisist moodustavad ka teadusprojektid. "Nii palju, kui me saame, korjame me selle reisi tuules ka Ukrainas Aasovi pataljoni uue sauna ehitamiseks, mida Ilmar Raag praegu Eestis veab, üle koera on juba saadud, aga me aitame ka üle koera saba saada," ütles ta ja kinnitas, et mõistagi on eesmärk ka maailma avastada.
"Järk-järgult on minu reisid keerulisemaks läinud ja võib vist öelda küll, et see on seni kõige keerulisem," nentis ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Anu Välba