Endine ooperilaulja Liidia Panova: olin Georg Otsa kõrvuni armunud
Naistepäeva eel 95-aastaseks saanud metsosopran Liidia Panova (Liidia Panova-Järvi) oli Rahvusooper Estonia solist 40 aastat. Ta sündis 1928. aastal Narvas lukksepast isa ja õmblejast ema perre. "Ringvaates" meenutas Panova oma pikka karjääri ning ka seda, kuidas noorena tema süda Georg Otsale kuulus.
Panovat nimetatakse n-ö vanimaks elusolevaks estoonlaseks, kuna rahvusooperit on ta oma südames juba üle 70 aasta kandnud. Tunnustamaks Panova elutööd, pälvis ta pool sajandit pärast Estoniasse tulekut, 2003. aastal, Georg Otsa preemia.
"Ega ma ei teadnud, et minul selline anne on," meenutas lauljanna. "Mul oli lihtsalt sisemine vajadus end lauldes väljendada."
Panova soovis tegelikult noorena tantsijaks saada, kuid sõja tõttu jäi see unistus täitumata. Panova tantsukingad põlesid Narvas koos koduga maha. Nende pere põgenes Põltsamaale, kus ta esimest korda Georg Otsa laulmas kuulis. "Ma olin kõrvuni armunud," naeris ta.
1949. aasta oli Panova elus suure tähtsusega, sest just siis säras ta kõigepealt kohalikul ja seejärel üleriigilisel iseseisvustegelaste konkursil. "Mult küsiti, kelle juures ma olen õppinud ja ma hakkasin selle peale naerma, et ise niisama laulsin."
"Tallinnasse tulek oli meie perele väga raske, sest isa teenis ainult 100 rubla ja ema oli töötu," meenutas ta, et pealinna kolides toetasid tuttavad tema õpinguid.
Estonia lavale pääses Panova aga oodatust varem. Kolmanda kursuse lõpus hakkas ta silma Järvide dünastia alustalale Vallo Järvile, kes kustus neiu ooperikoori. Oma 25. sünnipäeva tähistas Panova juba rahvusooperis.
"Siis enam kõrvuni armumise momenti ei olnud," naeris Panova, et kui ta aastaid hiljem sai Georg Otsaga Estonia laval duetti laulda, oli tunne juba teistsugune – selleks ajaks oli Vallo Järvi tema südame võitnud.
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: "Ringvaade"