"Muusika kuulamine oli meie kodus väga tähelepanelik tegevus, taustaks ei mänginud see mitte kunagi," sõnas Rannap ja tõdes, et nii on see tal tänapäevani. "Kui ma üksinda autos sõidan, siis ma kuulan muusikat, aga elukaaslasega koos sõites ja juttu ajades ei tohi muusika jumala pärast mängida. Muusika kuulamiseks on vaja täit tähelepanu."

Rannap on pärit muusikute perest, ning elades muusikute ühiskorteris, kõlas muusika ümberringi kogu aeg. "Ema tegi kodus proove ja kandis mind konservatooriumi lõpueksamite ajal, seega oli juba tema kõhus ainult muusika see, mida ma kuulsin."

Kõige enam on Rannapil lapsepõlvest meeles kodused oktetiproovid. "Kaheksa muusikut kogunes meie pisikesse elutuppa ja harjutas, mina roomasin nende vahel ringi ning tutvusin pillidega," meenutas ta.

Kuigi kodus kõlas mitmesuguseid pille ning nii ema kui ka vanaisa olid pühendunud viiulile, oli Rannapi sõnul tema pill algusest peale klaver.
"Kõik mu magamajäämised ja ülesärkamised toimusid viiuli kääksutamise saatel, ja mitte teises toas, vaid lausa mu pea kohal, sest meil oli kaks tuba ja kolm last. Seetõttu ei olnud mul viiuli õppimise vastu kunagi huvi. Klaver oli esimestest eluaastastest peale minu pill ja ma teadsin, et minust saab helilooja ja pianist."

Rannapile meeldis juba lapsena klaverit harjutada, ka improviseerida ja komponeerida. Kuid kõik, mis ei kuulnud kooli õppekavva, oli tema ema sõnul klimberdamine. Rannap rääkis, et läks palju aastaid, enne kui tema vanemad hakkasid džässi või poplaulude mängimist tõsiseltvõetavaks tegevuseks pidama.

"Eks ma võtsin automaatselt üle selle vanemate, vanavanemate, õpetajate, klassikaaslaste ja kolleegide suhtumise, et klassikaline muusika on see, millele pühendada, et see on kõrge ja väärtuslik ning nn kerge muusika on hobi, lihtsalt enese rõõmuks," rääkis ta, kuidas teda ümbritsenud akadeemiline seltskond mõjutas.

"Nüüd olen üle saanud sellest häbenemisest popmuusika suhtes, mis mind on enamik elust saatnud. See oli lapsepõlvest ja koolist nii tugevalt alateadvusse juurdunud, et ma ise seda ei märganudki. Popmuusika oli midagi kõrvalist ja ajutist, aga 50 aastat hiljem tuleb tõele näkku vaadata ja endale aru anda, et vanuses 17–29 loodud laulud on just need, mille järgi inimesed mind tunnevad," tunnistas Rannap.

Saates peatuti ka legendaarsel Rujal ja lühikest aega tegutsenud ansamblil Hõim, mis kombineeris rokki, poppi ja rahvamuusikat. "Mul oli tohutu usk sellesse, aga tookord polnud pärimusmuusika vaimustusest lõhnagi," ütles ta ja kirjeldas, kuidas tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku võtta Hõim riiklikuks ansambliks, aga seda ei võetud kaalumiselegi.

"Heli nälg" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 12.05. Muusikutega vestleb Andres Oja.