Oma elu jooksul on Perry maadelnud nii alkoholismi kui ka uimastisõltuvusega. "Kui ma selle raamatu läbi lugesin, siis oli ikkagi päris masendav," tõdes Pius. "Mingeid asju ma muidugi teadsin, aga sain ka teada, millega ta on oma elus jagelenud."

Pius nentis, et esimese vapustuse sai ta juba raamatu esimestel lehekülgedel, kus Perry rääkis sellest, et kui ta oli umbes kahekuune, kirjutasid tolleaegsed arstid väikelastele nutu vastu välja rahusteid.

"Ta arvab, et üks põhjus, miks tema ajukeemias midagi muutus, oli see, et talle anti 30 päeva jooksul rahustit, mis ta õhtul magama pani. Teiseks on tema elu mõjutanud väga heitlik lapsepõlv. Ta on terve aja ennast üksikult tundnud," selgitas Pius.

Pius tõdes, et kuigi raamatus käsitletud teemad tema jaoks väga lähedased pole, andis loetu siiski arusaama, et inimese käekäik sõltub siiski sellest, mida talle lapsepõlvest kaasa antakse.

"Muidugi me ei saa kõiki käike ja otsuseid kontrollida, aga ma väga loodan, et ma suudan oma lastele anda sellise lapsepõlve, et neil täiskasvanuna poleks elus raske," sõnas ta.