Pereettevõte valmistab Tartu külje all nii tšillimoosi kui ka marineeritud küüslauku
"Maahommik" käis külas Unipiha külas elaval perekonnal, kes tegeleb aktiivselt ka põnevate toodete valmistamisega. Muuhulgas valmivad nende käe all rabarberisiirup, kuivatatud rabarber ning rabarberisinep, mida müüakse ka laatadel.
Triin ja Tanel on Tartu külje alla Unipiha külla loonud omale kodu sõna otseses mõttes metsade ja põldude vahele. Kui veel mõned aastad tagasi käisid nii peremees kui ka -naine mõlemad linnas tööl, siis nüüd liigutakse üha enam sinna poole, et see sama majapidamine pere ära toidaks. Hobi korras alustatud põllupidamine ja hoidiste tegemine võtab suurema osa perenaise ajast, üksikutel puhkehetkedel käib Triin kodutiigi kalu toitmas.
Tallu kolisid Triin ja Tanel 16 aastat tagasi. "Siis ma käisin veel Tartus tööl," selgitas perenaine Triin Radala ja mainis, et tol hetkel ei olnud veel plaani tootma hakata. "Tootmise mõte tuli pigem sellest, et ühel laadal ostsime vana Vene sordi küüslauku ja see oli nii maitsev, et me jätsime ühe kobara alles ja hakkasime seda ise kasvatama," sõnas ta ja lisas, et lõpuks tuli seda küüslauku nii palju, et seda polnud mõtet kõike maha panna. "Me leidsimegi marineeritud küüslaugu, võtsime šnitti ja hakkasime seda oma maitse järgi timmima."
Pärast pikka katsetamist leidsid nad aga sobiva lahenduse ning umbes 2014.-2015. aastal läksid nad esimest korda oma toodetega laadale. "Me oleme seda teinud pigem hobikorras, see pole olnud meie põhitöökoht," rõhutas perenaine ja mainis, et uusi tooteid mõtlevad nad juurde vajaduspõhiselt. "Tšillimoos tekkis sellest, et tahtsime midagi teravat, aga kaubandusest ei leidnud päris sellise maitsega tšillimoosi, mis oleks väga hea olnud."
Triin Radala sõnul võib mõne tootega enne isegi paar aastat minna, kui see saab selliseks, et seda julgeks ka teistele müüa. "Mõtlemist on kahtepidi, ühelt poolt uus toode, mida veel turul ei ole, või siis teistpidi see, et mul on mingi tooraine, millest tahaks midagi teha," mainis ta ja lisas, et ta tahaks kõik ninast sabani ära kasutada. "Kõige parema näite saab tuua rabarberiga, millest ma saan siirupi, sinepi, saan ka musta sinepi, kus sees ka käib ka rabarberimahl, mul jääb järgi rabarber, mille ma olen ära kuivatanud, ära pean viskama põhimõtteliselt ainult need lehed, mida niikuinii ei sööda."
Selliseid katsetusi, mida veel võiks oma põllult saadavast toorainest teha, on Triinul praegu pooleli paar tükki. Muuhulgas katsetab ta punase sõstra ja pihlakaga. Kuna kõik, mis lõpuks purkidesse jõuab, sünnib otsast lõpuni käsitööna, võtab see muidugi aega. Kuivatatud rabarber on aga saanud nii pere kahe väikese lapse kui ka Triinu enda lemmikuks.
"Mul on huvi seda hakata täiskohaga tegema, mitte hobina kõrvalt," ütles Triin Radala ja kinnitas, et tahaks jõuda olukorrani, kus saaks maksta nii endale palga kui ka tulevikus kellelegi tööd pakkuda. "Aja planeerimise vabadus on see, mis mulle kõige rohkem meeldib, et väikeste laste puhul ma saan nad jätta koju, kui nad tunduvad väsinud, ma ei pea nendega jääma koju ainult siis, kui nad on nii haiged, et peavad juba rohtusid võtma."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Maahommik"