Euroopa päeval, 9. mail andis Florian Wahl Narva jõe kaldal kontserdi, mida publik sai kuulata kõrvaklappidest. Samal ajal toimus teisel pool jõge Jaanilinnas suur võidupüha kontsert. Lisaks Florian Wahli muusikale kõlas klappides ka Postimehe peatoimetaja Sergei Metlevi, julgeolekueksperdi Meelis Oidsalu ja majandusspetsialisti Viljar Arakase live-kommentaar Jaanilinnas toimuvale Venemaa võidupüha kontserdile.

Kontserti korraldas režissöör Ken Saan, kes sai mõtte Narvas midagi 9. mail teha möödunud aastal, kui ta käis tegemas dokumentaali sellest, kuidas Venemaa kaldal Ivangorodis korraldatakse Eesti publikule suunatud kõnekontserti, mis pole sugugi neutraalne mälestusüritus, vaid hoolikalt lavastatud vaenulik psühholoogiline operatsioon.

"Marina Smorževskihh-Smirnova, kes on Narva muuseumi direktor, lasi mind sinna kindlusesse ja siis oli küll paha tunne, kui ma ära tulin. Ma panin oma kaamerad sinna üles, liikusin natukene ringi, olin kuni õhtuse ilutulestikuni kohal. Siis oli küll selline tunne, et tahaks ennast pesta, vaimselt oli selline tunne, et mida kuradit ma sellist imelikku asja vaatan. Kohutav spektaakel, mis seal toimus," meenutas ta möödunud aasta emotsioone.

"Sinna tuuakse inimesed bussidega kohale, juhuslikke inimesi sinna Ivangorodi poole väga ei satu. See ongi üleni lavastatud spektaakel. Lehvitavad oma lipud ära ja teevad oma asjad ära, vaatavad kella ja tahavad liha grillima ja jooma minna, mida iganes neil seal veel juua on."

Kui õhtu läbi sai, nägi Saan, kuidas esimene mees, kes talle vastu tuli, teisaldatud punamonumendist alles jäänud platvormile pärja ja küünlad viis. "Siis ma mõtlesin küll, et issand ja panin käe vastu pead," lausus ta ja lisas, et see jäi teda väga pikaks ajaks painama, mistõttu ta otsustas see aasta midagi vastu korraldada. Esialgu plaanis saan korraldata koertenäituse, et hukuvad koerad vastaskaldal toimuvat häiriks. "Proovige keelata, kui need koerad kõik urisevad ja hauguvad teiselpool kallast. Aga see tundus liiga suur amps." 

Selle asemel läks ta lõpuks silent disco teed. Silent disco on pidu, kus muusikat ei mängita valjuhäälditest, vaid osalejad kuulavad seda spetsiaalsete juhtmevabade kõrvaklappide kaudu. Saan selgitas, et üks põhjus, miks otsustati silent disco kasuks, oli soov Venemaaga dialoogi mitte astuda.

"Nad mängivad nii kõvasti seda asja. Meil pole mõtet sel tasandil dialoogi minna. On öeldud, et idiootsusega ei mõtet dialoogi minna. Seda on ka politoloogias kasutatud. Eriti sellise populismi puhul on öeldud, et populismiga ei ole mõistlik dialoogi astuda. Seda on võimalik nihestada või vaadata neid kui natuke hulle, see on ainus asi, mis toimib," avas ta.

Lisaks puhuti kontserdil mullitajatest mulle. Saani sõnul viitasid mullid muuhulgas sellele, kuidas Vene propagandat uskuvad inimesed mullis elavad.

Tema hinnangul oli ettevõtmine edukas, sest vastaskaldal olevad inimesed suudeti korralikult segadusse ajada.

"Nad ei kuule, mida inimesed kuulavad, nad tantsisid seljaga Venemaa poole, nad nagu oleksid meiega, aga siis ei ole. Keegi ei osanud suhestuda ja see, mis hiljem hakkas tulema, see tekitas suurt huvi ja poleemikat sotsiaalmeedias. See tähendab seda, et kui me oleks läinud sinna lihtsalt propagandat tegema, oleks kohe emotsiooniga tulnud, aga antud juhul on niimoodi, et nendes venekeelsetes portaalides on diskussioon tekkinud."

Narva inimestega tegijatel konflikti ei tekkinud. "Nad olid nõutud, imestunud. See oli eesmärk," lausus Saan ning lisas, et toimuvat hoiti väga pikalt saladuses. Kui linnavõimule ja korrakaitsjatele ideest räägiti, elati neile väga kaasa. "Sellest tekkis väga hea tunne, et sul on nii suur toetus sellel asjal. Inimesed muigasid ja kõik tahtsid aidata."