Pikka aega oli presidendi abikaasa roll seadustes täpsustamata ning selle positsiooni täitmisel on olnud väga erinevaid käekirju. Näiteks suuremat kontrasti kui Evelin Ilvese ja Georgi-Rene Maksimovski vahel on raske välja mõelda.

1992. aasta oktoobris vannutati ametisse taasiseseisvunud Eesti esimene president. Helle Meri jaoks tähendas see sisuliselt pea ees tundmatusse hüppamist seoses sellega, kuidas sisustada riigipea abikaasa roll.

"Eesti alustas nullist. See oli täiesti teistsugune ajastu. Võrreldes praeguse ajaga oli aeg 30 aastat tagasi nii Eesti jaoks kui ka üldse rahvusvaheliselt täiesti teisugune," tõdes endine välisministeeriumi protokolliosakonna ülem ja suursaadik Jaak Jõerüüt.

Jõerüüt, kes oli üks presidendi välisvisiitide ja teiste riigijuhtide Eesti külaskäikude korraldaja, kinnitas, et Eesti püüdis eeskuju võtta vanematest demokraatiatest – muuhulgas ka selles, mis puudutas presidendi abikaasat.

"Kaasadel oli loomulikult roll. Kaasa ümber sai ehitada midagi riiki tutvustavat, kui kogu meie netimaailma ja tehnoloogilist maailma ei olnud," sõnas Jõerüüt.

Helle Meri ja Ingrid Rüütel pöörasid tähelepanu patroonlusele

Ehkki Helle Meri oli ettevalmistuselt näitleja, ei pidanud ta mehe ametisoleku ajal sisuliselt kordagi avalikke kõnesid ega andnud pikki intervjuusid. Küll alustas ta patroonlusega, võttes enda tiiva alla SOS lasteküla, mille toetamise pärandas ka oma järglastele Kadriorus. Kõik lepivad kokku, et proua Meri suurim panus oli vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu loomine, mis spikerdati tegelikult maha soomlastelt ja millest on saanud ühelt poolt väärikamate esile tõstmine, aga teisalt ka aasta seltskonnaelu nael. 

Kui pärast Lennart Meri kahte ametiaega võtsid teatepulga 2002. aastal üle Arnold ja Ingrid Rüütel, oli neil pisut teistsugune visioon. Kuigi Arnold Rüütel oli varem ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, siis nõukogude ajal oli riigipea abikaasa avalikkuses peaaegu nähtamatu. Kui tema folkloristist proua nüüd esile tõusis, otsustas ta edendada peamiselt rahvakultuuri. 

"Ingrid Rüütel ütles ju kohe, kui ta esimeseks leediks sai, et tema jätkab oma teadustööd, edendab edasi rahvuskultuuride fondi või rahvakultuuri üldse laiemalt ja selle nii-öelda arengut," ütles ERR-i elamussaadete juhataja Karmel Killandi.

Ingrid Rüütel võttis enda tiiva alla ligi 70 patroonlust ning on nii mõnegagi neist seotud veel tänagi. Ka avalikke kõnelemisi esines märkimisväärselt rohkem kui eelkäijal.

2006. aasta jaanuaris puhkes aga sakndaal, kui "Pealtnägijas" tuli ilmsiks, kuidas Kadriorus elasid ka Rüütlite lapselapsed, kes vanavanemate äraolekul korraldasid pidusid, kuhu imbusid võõrad. Peod läksid üle käte ja kandusid osaliselt ka ametiruumidesse. Ehkki presidendi kantselei eitas algul, et selline asi sai üldse juhtuda, siis väärteväärteomenetluses tuvastati 42 pidudel osalenut, kellest 17 alaealist said trahvi alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumise eest. Tabloidides Kadriorgiaks ristitud juhtum pälvis ohtralt pealkirju, aga tõstis fookusesse ka presidendi pere ametliku staatuse.

Samal ajal täiendati presidendi ametihüvede seadust ning täpsustati esimest korda abikaasaga seotud hüvesid. Nii ongi ametisoleva presidendi abikaasal lisaks autojuhi ja sekretäri kasutamisele võimalus saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast. Täna on see summa pisut üle 1900 euro kuus. Pärast ametiaja lõppu on kaasale abikaasa surmani ette nähtud 20 protsenti presidendi palgast ehk täna 1380 eurot. 

"Sellist ütleme seadusest tulenevaid kohustusi ju presidendi abikaasale ei ole, tegelikult sellist töökohta ei ole olemas nagu presidendi abikaasa. On teatud protokolliline staatus teatud riiklikel üritustel ja on siis mingisugused sellised riigi poolt antud teatud kompensatsioonid selle eest, et kui siis presidendi abikaasa täidab neid," rääkis Rainer Saks, kes oli aastatel 2006–2011 vabariigi presidendi kantselei direktor.

Evelin Ilves pakkus avalikkusele palju kõneainet

Kui 2006. aasta sügisel vannutati ametisse Toomas Hendrik Ilves, tõi ta kaasa arstiharidusega, aga pikalt turunduses töötanud Evelin Ilvese, kes andis meediale ja rahvale kõneainet rohkem kui kõik tema eelkäijad kokku. 

"Nagu me kõik mäletame, siis Evelin Ilves oli väga aktiivne, isegi väga-väga aktiivne ja selle tõttu siis see kujunes just selliseks see presidendi abikaasa roll toona," sõnas Saks.

"Muidugi ei saa me üle ja ümber Evelin Ilvesest, kes sisustas selle rolli täisulikult, ma ütleksin ise 150 protsenti. See raha, mis tema pangakontole laekus, oli tõeliselt välja teenitud, sest talle meeldis see roll, ta nautis seda ja ta oskas olla nii esil, et köitis sellega kogu meedia tähelepanu. Kuhu Evelin ilmus, see oli sündmus," tõdes Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg.

"Ma arvan, et laias laastus need patroonlused isegi väga suureks koormaks ka ei kujunenud, aga nagu ma ütlesin, siis proua Evelin Ilves on väga aktiivse ellusuhtumisega ja loomulikult ta haaras lennult igasuguseid asju. Mõned asjad võisid tulla küll väiksema või suurema üllatusena, aga muidugi tuldi ikka üsna korrektselt rääkima, kui taheti midagi ette võtta, siis et mis võiks olla probleemid sellega seoses," meenutas Saks.

Ameerikas kasvanud ja haritud intellektuaal ning diplomaat Toomas Hendrik Ilves esindas Eestit suurepäraselt piiri taga, aga Eestis kippus seda kohati varjutama proua. Kui tema esimesed avalikud esinemised tehti kriitikute poolt maatasa, siis seejärel toimunud imagoloogiline ümbersünd tekitas kohati vaimustust seda enam, et presidendiproua ei peljanud poseerida  rulluiskudel, küpsetada otsestuudios leiba, rääkimata kümnetest patroonlustest. Sealhulgas algatas ta otseselt ametikohaga seotud presidendi abikaasa allfondi, mis toetas tervislikke eluviise ja sporti ning andis kaks korda aastas välja noore sportlase preemiat. 

"See, et täna eestlased nii palju leiba küpsetavad, ma arvan, et see on Evelini teene ja üldse tervislik toitumine, et ta transravsade vastu võitles Kalevi kommides. Liikumine ja see, et ta ise oli eeskujuks, tahtis ja oli ise sellest niivõrd innustunud, see tõmbas kaasa ka teisi," märkis Veidenberg.

Samas, isegi kui missioon oli üllas, tekitas see pahatihti möödaminnes tormi. Üks näide ongi kräpi-skandaal, kus Evelin Ilves nimetas Postimehe intervjuus transrasvadest rääkides Kalevi komme kräpiks, aga kui magusatootjad pahandasid, ajas Ringvaate saates asja Postimehe süüks. Tema õnnetuseks oli alles ka kirjavahetus ajakirjanikuga, kus ta teksti kinnitas. 

"See lõpuks päädis ikkagi nende kommide retsepti ümbertegemisega, mis on väga selge mõõdetav mõju," tõdes Saks.

Toonased presidendi kantselei ehk VPK töötajad möönavad, et sedalaadi tormid tekitasid lisatööd ja pingeid, kuid kõik see kahvatus selle kõrval, mis jäi paparatsode kaadrisse sumedal augustiööl 2014. aastal ühe kohviku terrassil. Pikaajalised probleemid Ilveste vahel viisid selleni, et esimest korda Eesti ajaloos lahutas ametisolev president ning Toomas Hendrik viis 2016. aasta 1. jaanuaril altari ette hoopis läti rahvusest politoloogi Ieva. 

Ieva Ilves jõudis täita Eesti esileedi rolli üheksa kuud ehk mehe ametiaja lõpuni septembris. Selle aja jooksul võttis ta üle mõned patroonlused, nagu SOS lasteküla ja osales mitmel visiidil nii Eestis kui välismaal. Põhjendusega, et  ta jätkab oma tööd küberjulgeoleku valdkonnas ega vaja hüvesid, loobus naine nii presidendi abikaasa sekretärist, ametiautost kui ka igakuisest esindustasust. Küll aga saab ta täna hüvitist. Paljudele tundubki küsitav, et lahutuse käigus jäi Evelin Ilves ilma mitte ainult Ärma talust, vaid kuna ta ei olnud ametiaja lõpus Toomas Hendrikuga abielus, jäi ilma ka presidendi abikaasa hüvitisest. 

"Ieva Ilves on jäänud meelde sellega, et ta oli väga sihikindel ja saavutas selle, et president lahutas oma abielu enne ametiaja lõppemist nii, et kõik hüved sai endale Ieva Ilves ja Evelin Ilves lahkus tühjade taskutega. See on märgiline tegelikult ühiskonnas ja selline ebaõigluse foon, mida seadus võimaldab on valus," nentis Veidenberg.

"Lugejad soovisid loomulikult lugeda Evelin Ilvese kohta ja see on tänapäevani nii, et valida, kas teha intervjuu Evelin Ilvese või Toomas Hendrikuga, siis loomulikult tahaks rääkida Evelin Ilvesega, kellele on ilmselgelt liiga tehtud ja kelle üheksa aastat presidendi abikaasana on läinud allavett, et tal ei ole tema isiklikku sissetulekut, tal ei ole võimalus olla minna töötukassasse ja tema üheksa aastat ei kajastu tema tulevases pensionis," lisas ta.

Georgi-Rene Maksimovski hoiab tagasihoidlikku joont

Kui Kersti Kaljulaid varsti viis aastat tagasi presidendiks valiti, ei teinud ta saladust, et abikaasa polnud sellega kaasnevast tähelepanust vaimustuses. Ametlikult inseneri haridusega Georgi-Rene Maksimovski on nii salapärase minevikuga, et temast ilmusid isegi artiklid, kus spekuleeriti, kas ta oli äkki luuraja? Hoolimata kõigi meediamajade intensiivsest pealekäimisest pole ta andnud ühtegi pikka intervjuud, välja arvatud mõned pidupäeva usutlused naise kõrval. 

"Kui ma võrdlen kõiki presidente ja nende kaasasid, siis mulle isiklikult tundub, et neil on olnud Kersti Kaljulaidiga väga selge kokkulepe, mida härra Maksimovski teeb kaasa ja mida mitte ja need on ikka väga selgelt olnud vastuvõtud või siis sellised traditsioonilised üritused nagu emadepäev või isadepäev. Sellised riiklikult olulised asjad. Ja ta mõjub seal minu meelest erakordselt soojalt ja hästi meie riigipea kõrval. Ja see paistab kaugele välja," sõnas Killandi.

"See on valik, see ei ole paratamatu ja ma arvan, et Eesti ühiskonnas on see valik ka täiesti aktsepteeritav. Seda on ka neli ja pool aastat näidanud, et võib täiesti täita seda rolli nii, et tähelepanu fookuses on ametisse asuvb president. Tema abikaasa, perekond on, ma usun, saanud elada täiesti rahulliku elu, saanud käia koolis, tööl ja toimetada nagu kõikide teiste perekonnad," ütles presidendi nõunik Taavi Linnamäe.

Veidenberg lisas, et kui Maksimovski annaks mõne põhjaliku intervjuu, annaks see ühiskonnale teadmise, et presidendi abikaasa on rahva poolel.

"Meile päriselt annaks see teadmise, et presidendi abikaasa on meie poolel ja ta tunneb huvi selle vastu, mis ühiskonnas toimub, et ta tahab, et ühiskonnas asjad liiguksid edasi, et noored teeksid sporti, mitte suitsu. Et tal oleks mingigi missioon, see annab ühiskonnale teatava teadmise või sellise arusaama, et president on hingega asja juures koos oma perekonnaga," märkis Veidenberg.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi sõnul võiks presidendipaar eestlastele eeskujuks olla.

"Ma pigem väga tahaks, et praegune presidendipaar oleks eestlaste jaoks selline mudel, mis võiks olla Eesti kodudes ehk naine saaks vajadusel tööle keskenduda, ei pea olla kodune, seda võib teha ka mees. Kui see sõnum kannaks, veidigi veenaks, siis oleks kõik võib olla rohkem võitnud kui praegu," sõnas ta.

"Ma arvan, et Eestis saab iga inimene palju ära teha, selleks ei pea olema presidendi abikaasa ja president saab ära teha palju ilma selleta, et president peaks kõrval sellist nähtavat presidendi abikaasa rolli täitma. Ma selle kriitikaga hästi ei nõustu," kommenteeris Linnamäe.

VPK kinnitusel on Maksimovski loobunud ametiautost ja sekretärist, aga saab hüvitist. Loogika selles, et kuigi ta esineb avalikes ülesannetes võrdlemisi vähe – näiteks ei ole vastu võtnud ühtegi patroonlust ja loobus isegi 20 aastat presidendi kaasade tiiva all olnud SOS lastekülast – on ta samal ajal loobunud palgatööst ja mingil määral privaatsusest ning lisaks osaleb riigivisiitidel, kus etikett nõuab sageli paarina reisimist või külaliste vastu võtmist. Kersti Kaljulaid on küll väga tihe tööreisidel käija, kuid koos abikaasaga on välismaal riigivisiitidel käidud paar korda aastas. 

Presidendi abikaasal on võimalus maailma paremaks muuta

Väliselt võib presidendi abikaasa roll olla glamuurne ja kaasnev tähelepanu peidab potentsiaali muuta maailma paremaks kasvõi läbi eeskuju ja patroonluse. Samas on näha, kuidas senised Eesti presidentide abikaasad on rohkem või vähem oma karjäärid ja ambitsioonid tahaplaanile asetanud. Reaalsus on ka see, et aastatega ongi abikaasade roll ja tähtsus maailma mastaabis märkimisväärselt vähenenud. 

"Tähtis on see, kuidas president oma ametiülesandega toime tuleb ja kuidas ta seda, mis on tema pädevusse antud, täidab ja sisustab, seda tuleks hinnata ikka selle järgi," rõhutas Saks.

"Ideaal olekski tegelikult see, et mitte mingil juhul riigipea kaasat ei oleks kusagile paberitesse kirjutatud nii, et teda tuleks võtta institutsioonina. Seda ei tohiks teha, ta on siiski vaba inimene, teda ei ole valitud, teda ei ole määratud, ta ei ole konkursse määratud, mitte midagi sellist ei ole," lisas Jõerüüt.

"See on ka vaba ühiskonna üks suur pluss, et sa saadki ise otsustada, et sulle ei kirjutata ette, et sa pead tegema seda või teist, mis on sulle võib olla vastumeelne. Eesti vabariigis valitakse presidenti, ei valita presidendi kaasat, elukaaslast või kedagi teist. Küll on oluline teada, kes on presidendi kaasa, see räägib midagi ka presidendi kohta. On ju ütlus, et ütle mulle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina. Samamoodi ka inimene, kellega oled ennast sidunud 10, 20 või 70 aastaks räägib ka sinu kohta," rääkis Šmutov.

"Minu ootus on uuele presidendi abikaasale, et kui tema südametunnistus lubab vastu võtta seesama 30 protsenti presidendi tasust, siis ta sisustaks seda rolli oma äranägemise järgi nii, et see jääks meelde, et see läheks hinge, et me suudaksime meenutada vähemalt, et selle presidendi ajal oli selline kaasa ja tegi neid ja neid asju. See on äravalitu positsioon ja seda jätta kasutamata on kurb," märkis Veidenberg.