"Tegelikult läbisime natuke pikema vahemaa, üle 70 kilomeetri, aga vääratasime võistlusreeglite vastu ja seetõttu mõõdeti ametlik tulemus lühem. Siiski on see 11 kilomeetrit pikem kui senine maailmarekord," rääkis Timmo Tammemäe.

Kõige olulisem osa on kaasteelise Sander Linnuse sõnul teekond planeerida ja trajektoor paika panna. Sealjuures tuleks arvestada näiteks jõgede või raskesti läbipääsetavate metsatukkadega, mis teele jäävad. Viimane oligi meeste sõnul kõige keerukam. "Mets on suhteline mõiste, pigem on paras padrik paljudes kohtades ning palju sellist nii-öelda energiavõsa, mis tee peale jäi," tõdes Linnus.

Trajektoor paigas, asusid mehed kaart näpus ja kompass käes teele. Aeg antud võistluse kontekstis oluline pole, seega võib trajektoori läbimine võtta kasvõi mitu päeva. Linnuse sõnul see liiga pikalt siiski võimalik pole. "Lõpuks tuleb mingi objekt ikka ette, millest ei saa nõu ja jõuga üle." Tammemäe ja Linnus olid pannud paika selge ajaraami - alustati päikesetõusuga ning lõpetati päikeseloojangul.

Etteplaneeritud trajektoori tuleb hoolikalt jälgida, sest reeglite järgi võib sirgjoonest ühele või teisele poole kalduda 100 meetri jagu."Meil oli ka selliseid kitsaskohti, kus kaardi peal analüüsi tehes ei teadnud, kas saame läbi või ei, siinkohal tuleb tänada sõbralikke maaomanikke. Oli ilus ilm, inimesed olid väljas ning sai luba küsida mingi maa läbimiseks," rääkis Linnus.

Ka Tammemäe tõdes, et Eestis on lahkeid inimesi palju. "Kahes kohas oligi aianduskoperatiiv, kus oli pikk aed ja vaatasime, kust nüüd saaks," meenutas ta. "Õnneks oli keegi hoovis ja pakkus, et kas tahate läbi saada."

Aeg antud võistluse kontekstis oluline pole, seega võib trajektoori läbimine võtta kasvõi mitu päeva. Linnuse sõnul see liiga pikalt siiski võimalik pole. "Lõpuks tuleb mingi objekt ikka ette, millest ei saa nõu ja jõuga üle."