Stig Rästa depressioonist: kui see hakkab tulema, suhtu sellesse suure huviga
Muusik Stig Rästa rääkis "Ringvaates" oma kogemusest depressiooni ja ärevushäiretega ning kuidas õues liikumine teda selle juures aidanud on.
Rästa tõdes, et vaimsest tervisest ei räägita tema arvates piisavalt. Tema ise on depressiooni kogenud kolmel korral. "Mingi hetk hakkasin uurima, mis see on. Esialgu oli hirmuäratav minna, et vabandage, midagi on valesti," meenutas ta. "Mäletan, et esimeses kohas, kuhu läksin, öeldi, et mine liigu vabas õhus ja looduses, ära hakka otsima ravimeid. Mõtlesin, et mine liigu ise ja sain mingil moel jaole oma asjadele, aga sain hiljem aru, et see esimene soovitus oli väga tähtis."
Muusik täheldas, et depressioon võib ka pärast esimest korda salakavalalt tagasi hiilida. Tema ameti juures on see tema sõnul lihtne tulema. "Isegi vabal ajal ma olin mõtetes kogu aeg tööl," tunnistas ta. "Pea ketras mõtteid, tegi ülesandeid ja ei olnud seda, et kell viis olen kodus ja perega, vaid üritasin oma muusikategemistes kuskile jõuda. Loodad, arvad, et mingi suur õnnestumine on nurga taga, kogu aeg on mingi ootamine ja ärevus. Aga kui keha on kogu aeg ärevuses, siis keha lülitab end välja."
"Mäletan siiani, kuidas esimest korda sain aru, et midagi on pahasti - laval käis plõks, nagu keegi oleks lülitist välja lülitanud ja emotsiooni polnud, polnud halb ega hea olla, aga kedagi nagu polnud kohal," meenutas Rästa.
Nüüd on muusik enesega rahujalale jõudnud ning nendib, et vanusega pole enam ka nii palju ootusi iseendale ja elule. "Perevärk keeras ka hoopis teise vindi peale, sain aru, et nüüd on kindlad ülesanded olemas, ma tean, mida tegema pean. Ma ei unista kogu aeg tohututest asjadest, millest võib-olla 20-aastaselt unistasin. Kõik on saavutatud," rääkis ta.
Üks asi, mis tal vaimset tervist hoida aitab, on sport. Ta tõdes, et kunagi ei nautinud jooksmist üldse, kui nüüd teeb seda hea enesetunde pärast. "Viimasel ajal on päris tore ja tekib tahtmine minna. Mul on kõige raskem diivani pealt üles ja uksest välja saada, aga isegi väike tiir, kui selle ära teed, siis pärast tunne on väga hea," rääkis Rästa ja lisas, et tema jaoks on parim puhkus see, kui ta peab midagi füüsilist tegema ja hetkes olemisele keskenduma. "See hetk, kui ei mõtle muude asjade peale, see on vaimselt ülihea puhkus minu arvates."
"Olen teinud selgeks selle, et kui see hakkab tulema, siis suhtu sellesse huviga," soovitas Rästa hetkedeks, kui on tunne, et vaimne tervis hakkab käest ära minema ja ilmnevad esimesed depressioonitunnused. "Mõtle, miks see võib olla, hakka uurima, päevikusse kirja panema, et miks tunnen end halvasti täna," rääkis ta, nentides, et vahel võime tunda end halvasti kõige lihtsamate asjade koosmõju tõttu, näiteks vähene uni ja palju tööd.
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Ringvaade"