"Viimane asi, mida sa jõulude ajal tahad, on põnevus. Sa tahad turvalist mugavust, nii et põnevus on selles kontekstis halb asi," rääkis Priimägi Vikerrraadio saates "Uudis +".

"Jõulud on selline aeg, kus inimestel on võimalik oma konservatiivsed ihad ja aistingud lõpuni välja elada. Isegi kui inimene elab muidu väga liberaalset elu ja võitleb jumal teab milliste vabaduste eest aastaringselt, siis jõulude ajal ka kõige veendunum anarhist paneb ikkagi põlle ette ja teeb vanaemaga piparkooke nii, nagu on alati tehtud."

Ka "Visa hinge" tegelane John McClane on Priimäe sõnul konservatiivsete väärtuste kaitsja, sest näiteks võitleb ta oma traditsioonilise abielu päästmise nimel.

Samas tehakse jõulutemaatikaga märulifilme Priimäe sõnul pigem vähe ja üldiselt kumavad jõulufilmidest läbi kindlad elemendid.

"Kui me räägime traditsioonilisest jõulufilmi teletoodangust, nagu seda teeb tohutus koguses Netflix või Hallmark või Lifetime TV, siis on seal kammertooniks armastus. Religioosseid viiteid välditakse, et mitte ühtegi huvigruppi närvi ajada," selgitas Priimägi.

"Kuigi justkui reiligioosne püha, siis religioonist siiski ei räägita ja kuskil loos oli väga lahedalt öeldud, et jõulufilmid on need, kus kogu aeg sajab laia lund, aga kellelgi ei ole külm. See oli päris tabav," lisas ta.

Priimäe sõnul on hoolimata sellest, et religioonist ei räägita, on igasugused jõuluimed või reaalsusest väljapoole ulatuvad maagilised momendid koheselt aktsepteeritavad ja vastuvõetavad oma sellisel mittereligioossel moel.

Tavaliselt käib jõulufilmidega kaasas ka õnnelik lõpp.

"Sellesama konservatiivse jõuluideoloogiaga läheb vastuollu halb või negatiivne lõpp. See on ju see aeg aastas, kui me peaksime võib olla ainsal korral uskuma paremat elu isegi, kui muu maailm ümberringi kokku kukub," sõnas Priimägi.

Lisaks sellele, et inimestele neid filme turvatunde tõttu vaadata meeldib, näitavad ka telekanalid filme alati hea meelega.

"Põhjus, miks näidatakse "Die Hardi" ja "Home Alone'i" järjekindlalt aastast aastasse, on ikkagi see, et neil on nende õigused ja nad saavad neid näidata ja nad tahavad neid suruda. Nad on selle ka saavutanud, et mitte keegi enam ei piluta silma ka, kui nad panevad need jälle programmi."

See on tema sõnul väga lihtne viis programmi koostamiseks. "Rääkimata veel "Politseiakadeemiast", mida saab lausa seitse osa ära näidata ehk väga palju aega saab ära täita asjaga, mille eest ei pea ilmselt midagi juurde maksma," rääkis Priimägi ja lisas, et ka jõulufilmide tegijad mõtlevad kasumi peale ja tihti ongi selliste filmide tegijad reklaami- ja turundusvaldkonna inimesed.