Kalju Kivi selgitas, et enne "Klaasikillumängu" valmimist oli ta juba mõnda aega mõelnud, et võiks midagi teha värvilise klaasiga ning teda inspireeris ka kaleidoskoop. "Samas ajal oli Tiia Toomet andnud välja raamat, kus oli üks peatükk "Klaasikillumäng", mistõttu me palusimegi talt, et ta kirjutaks meile ka ühe loo," sõnas ta ja lisas, et Toomati lugu pidas toimetuskolleegium aga pisut venivaks ja igavaks. "Lõpuks sündis sellest selline film, mis ongi justkui kaleidoskoop."

"Seda filmi oli väga suur lust teha, Mati Küti ja Tõnu Taliveega koos me seda tegime Harju tänava joonisfilmistuudios, kus oli selle jaoks ka spetsiaalne pink," tõdes Kivi ja tõi välja, et Erkki-Sven Tüür tegi filmile ka muusika. "Ma filmisin isegi selle muusika järgi, lõpuks sai sellest ilus põnev värviline lugu."

"Ega ta ei olnudki planeeritud lastefilmiks, aga tol ajal lihtsalt oli nii, et multifilmid reeglina olid lastefilmid," ütles ta ja mainis, kuidas tema poeg ja tütar tunnistaid alles nüüd, et tegelikult oli "Klaasikillimäng" lapsepõlves tõesti hirmus. "Väga paljude asjadega on niimoodi, et eesmärk ei ole kõigile meeldida, mul oli tol hetkel periood, kui ma otsisin erinevaid materjale."