Vallavanem Aivar Saarela sõnul meelitab Avinurme tünnilaat igal aastal kokku 15 000 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Avinurme ongi eriline kolgas. Meil on nii meeskoor, naiskoor, puhkpilli-, rahvatantsurühmad kui ka suveteater. Tünnitegemine ja korvitegemine on siin au sees," selgitas Saarela.

"Kui nüüd rääkida päris tarbetünnidest, mis on soolamis-hapendamistünnid ja leivaastjad, siis need on ikka meiekandis olnud iidsest ajast juba kuusepuust ja oleme meie ka seda traditsiooni jätkanud," kinnitas Maetsma tünnimeister Neeme Abakuk.

Meistri tehtud suurimasse, kolmemeetrisesse tünni mahub seitse tonni vett ja väikseimasse vaid soolatops peolauale süldikausi kõrvale.

"See on üks traditsioonilisemaid laatasid, mis Eestis üldse on, üks esimesi mis olid. Kõigepealt oli Türi lillelaat ja Jäneda lillepäevad ja Avinurme pütilaat. Inimesed teavad, et see on. Praegu tehakse ju igal nädalavahetusel mingi laat kuskil, aga seda inimesed ei tea," rääkis Võrust tulnud laadakaupmees Peeter Komissarov.

"See on hea, kuidas inimesed siia tulevad. Mina käin siin juba kümme aastat. Siin on hea müüa, head käsitööd, mitmesugune kaup ja mina müün alati siin," rääkis Pakistanist pärit laadakaupmees Fida-Hussain Mahar.

"Proovime ikka tuua ja pakkuda ka mandriinimesele seda mõnusat ja head käega ja südamega tehtud leiba ja koduõlut samuti," ütles Saaremaalt laadale kauplema tulnud Hillar Roots.

Ühe olulisema Ida-Virumaa turismisündmusena on tünnilaat Avinurme sedavõrd tuntuks teinud, et huvilisi jätkub sealset Elulaadikeskust ja Puiduaita uudistama terveks suveks.