Paber tundub täna nii tavaline igapäevane tarbeese. Rasketes oludes võib sellest saada aga ainuke võimalus maailmaga suhtlemiseks. Mida siis teha, kui paberit ega muid täna omaseks saanud suhtlusvahendeid ei ole?

Eestlane on alati olnud loov, nõnda olid ka 1941. ja 1949. aastal Siberisse küüditatud eestlased. Küüditamiste tagajärjeks olid laialipillutatud pered ning kadunud kontakt omaste vahel. Selleks, et Siberisse küüditatud saaksid omavahel ning kodustega ühendust võtta, oli vaid üks võimalus – kirjutada kiri. Kui aga paberit kusagilt saada ei olnud, leiti mõtete edastamiseks materjal, mida Siberis ohtralt jagus – kasetoht.

Muuseumis on lisaks kasetohust postkaartidele hoiul ka samast materjalist märkmikke ja mängukaartide tasku. Kui kellelgi on veel säilinud kasetohust kirju või muud, siis kutsub muuseum üles neist teavitama ja võimalusel neid muuseumis talletama.

Kasetohust kirjade valmistamise õpituba on üks osa Okupatsioonide muuseumi programmist, mille raames koos UNESCO rahvuslike komisjonidega Eestis, Lätis ja Leedus valmistatakse ette taotlust kasetohule kirjutatud pärimuse kandmiseks UNESCO maailma mälu registrisse. Esimene kohtumine taotluse ettevalmistamiseks toimus 21.-22. mail 2015 Leedus.