Kristi Kallas meenutas küüditamist: ühe päevaga muutus kõik
Laupäeval möödus 68 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. SOS lasteküla patroon Kristi Kallas küüditati kuuekuusena Krasnojarski kraisse Siberis.
"Küüditamine on mulle väga tähtis, mina isiklikult selle tõttu ei kannatanud, sest see oli minu lapsepõlv. Kõige rohkem on mul kahju minu vanematest, kelle elu muutus 25. märtsil kardinaalselt," meenutas Kallas ETV saates "Ringvaade".
Küüditades oli Kallas kuuekuune, tema vanaema 49-aastane ja ema 27-aastane. Naise vanaisa ja isa viidi esialgu vanglasse. "Ühe päevaga muutus kõik. Minul ei ole endal mälestusi, aga ema on rääkinud, et kolm nädalat kestis reis loomavagunis," kirjeldas Kallas.
Teekond lõppes alles Mongoolia piiri ääres ning kuuekuune imik jäi retkel ellu vaid ime läbi. "Ma olin täiesti suremas, sest kolm nädalat oli vaheaegadega, seal peeti peatusi, kus võeti meistrimehi maha, aga meie läksime aina edasi, kuna naisi ja imikut ei olnud kellelgi seal vaja, nad tahtsid tööjõudu," tõdes Kallas, kes viidi perega Mongoolia piiri äärde.
Elus hoidsid naist väikesed heateod. "See oligi ime. Kui me sinna jõudsime, ütlesid venelased, et see on surev laps, viige talle ruttu midagi süüa," kirjeldas Kallas Siberisse saabumist.
Hoolimata raskustest jäid kõik Kallase lähedased Siberis olles ellu. "Mina ise ei mäleta, aga alguses oli meil väga raske. Kui ma olin viieaastane, vabanes isa vanglast ja tuli Siberisse järele, siis läks meie elu palju paremaks," tõdes Kallas.
Ta lisas, et nende perekond püüdis olla rõõmsameelne, hoolimata külmast talvest ja kuumast suvest. "Mul on helged mälestused sellest loodusest, seal on stepp, mis on kevaditi äärmiselt ilus," kirjeldas Kallas.
Toimetaja: Rutt Ernits