"Kõigepealt on oluline aru saada, et täitesüst on tervishoiuteenus, sest tegemist on organismile niivõrd intensiivse teenusega ja kui midagi lähebki nihu, siis sellega kaasnevad komplikatsioonid võivad olla päris rasked. Seetõttu ongi ilusüstid liigitatud tervishoiuteenuste alla ja seepärast on nõutud ka tegevusluba," ütles advokaat Laura Viira.

Suur probleem on tegevusloata tegutsevad ilukliinikud. "Kliendina ongi väga oluline endale selgeks teha, kelle juurde ma lähen. Terviseameti kodulehelt on võimalik kontrollida, millistel ettevõtetel on tegevusload," selgitas advokaat.

Praktikas on asi Viira sõnul nii, et kliinikus saab klient nõusolekulehe, kus on kirjas, mis riskid kaasnevad, kuidas toimub järelravi, millised on vastunäidustused, aga arst peaks selle enne patsindiga ka läbi rääkima, et inimene saaks aru, mis temaga nüüd tehakse. "Kirjalikku kohustuslikku nõuet tegelikult ei ole, seda võib teha ka ainult suuliselt, aga kuna see on nii patsiendi kui ka kliiniku kaitseks, siis on soovitus, et kuskil oleks siiski jälg maas," nentis Viira.

See, et tulemus pole selline nagu klient ootas, pole advokaadi sõnul otseselt vaidlustamise alus. "Mille alusel tekib tervishoiuteenuseosutajal vastutus, on see, kui midagi läheb valesti või midagi rikutakse. Inimene läheb ninaopile ja mingi vatitups jääb ninna või tahad otsmikku süstida, aga süstitakse lõuga," tõdes advokaat. "Selliseid asju on juhtunud."

Enne protseduuri tuleks kindlasti kokku leppida selles, mida sulle tegema hakatakse ja millised on selle riskid. "Kuna ilusüstid ei ole eluks vajalikud, vaid neid tehakse parema enesetunde saavutamiseks, siis tuleb teada, mis komplikatsioonid sellega kaasneda võivad, et ma saaksin järele mõelda, kas ma tahan seda riski võtta. See võiks olla ka ohumärk, kui mõni teenusepakkuja hakkab selgitama, et riske ei ole. Arst ega kliinik ei tohiks seda väita. Riskivaba protseduuri ei ole olemas," nentis Viira.

Kui kliendile tulemus ei meeldi, ei ole see vaidlustamise aluseks. Teenuspakkuja peaks olema ikkagi mingit kohustust või standardit rikkunud. Kui näiteks arst või kliinik ei ole hoolas, siin me võime rääkida vastutusest, mitte sellest, et ma tulin Beyoncé pildiga ja nüüd ma ei näe üldse tema moodi välja," sõnas Viira. "See on ka arsti teavitamiskohustuse üks osa."

"Kui kliinikul tegevusluba pole, võiks kohe Terviseametisse teatada. Tegevusloaga kliinikutel on hetkel kohustuslik vastutuskindlustus. Tegevusloata kliinikutel ei pruugi seda olla. Kohustuslik vastutuskindlustus idee poolest peaks teema asjad patsiendi jaoks natuke kergemaks ja andam selle garantii, et kui kliinikul on rahadega kehvasti, siis kindlustus maksab välja ja tegeleb kliinikuga hiljem ise."