"Statistiliselt tehakse maailmasrohkem rinnavähendusoperatsioone kui rinnasuurendusoperatsioone," kinnitas Simmo, et tegemist on levinud praktikaga. Kirurgi sõnul on selja- ja kaelavalud ning raskus sportimisel põhilised probleemid, millega arsti poole pöördutakse, kui rindu vähendada soovitakse. "Väga palju inimesed ei kujuta ette, kui suureks võib naisel rind kasvada – ikka väga suureks. Ja siin ei ole alati tegemist ülekaaluga," kinnitas Simmo.

"Kui inimese kehamassiindeks on üle 30, siis me ikkagi hea meelega teda lõikusele ei võta," täheldas kirurg. "See ei ole mitte selle pärast, et me inimest kuisata tahaks, aga lõikuse riskid kasvavad märgatavalt, kui me lõikame väga ülekaalulist inimest."

"Imetamisvõime võib säilida 30-50 protsendi ulatuses," rääkis Simmo rinnavähendusoperatsiooni kõrvalmõjudest, mis raskendab rinnapiimaga laste toitmist.

"Ma ei saanud isegi Eestist rinnahoidjaid osta – kõik rinnahoidjad olid välismaalt ostetud," rääkis rinnavähendusoperatsiooni läbinud Kristina Pärtelpoeg, kes sai operatsiooni teha tervislikel põhjustel haigekassa kaudu. Tema põhiliseks mureks oli pidev seljavalu. "Mul oli raske selga sirgelt hoida," ütles ta. Suunamudija nentis ka, et nüüd on tal ka lihtsam joosta ja trenni teha.

Pärtelpoja sõnul võttis alates esimesest arsti vastuvõtust operatsioonini jõudmine aega üle aasta, kuna ta pidi tõestama, et tegemist ei ole iluoperatsiooniga. "Kokku võttis kirurg ühest rinnast 800 grammi ja teisest rinnast kilo vähemaks," sõnas suunamudija. Ilukirurgi Simmo sõnul oli tegemist suuremahulise rinnavähendusoperatsiooniga, sest tavaliselt vähendatakse rinda kuni 500 grammi raames.