Aesma sõnul on kantri populaarsus aja jooksul kõikunud ka Eestis. 1980. aastate lõpus kogusid kantriüritused siin suuri rahvahulki ning ka Eesti tuntud ansamblid proovisid kantrit mängida. USA-s on aga kantri positsioon olnud märksa tugevam. "See on nende rahvamuusika," lausus ta "Vikerhommikus".

See erinevus aitab selgitada ka seda, miks USA kantritähed ei ole alati väljaspool Ameerikat sama tuntud. Aesma tõi näiteks Garth Brooksi, kes oli 1980. ja 1990. aastatel USA üks olulisemaid meesartiste.

"Ma arvan, et kui USA-s olla väga oluline kantriinimene, siis sa oled ka üleüldse väga oluline inimene, aga see ei pruugi sealt alati väljapoole paista."

Kantrimuusika üks eripärasid on Aesma sõnul selle suur alažanrite hulk. Need võivad keskenduda väga konkreetsetele teemadele ning olla seotud sellega, millist elu inimesed mingis piirkonnas elavad. Näiteks on olemas truck driving kantri, mis räägib veokijuhtimisest ja tööautodega sõitmisest. Apalatšides ja Lääne-Virginias on Aesma sõnul palju muusikat, mis räägib söekaevandamisest.

"See kõik sõltub sellest, mida inimesed teevad, sest kantri räägibki sellest, mida inimesed teevad. Sellepärast on see ka nii populaarne," avas ta.

Selleks, et sellised lood kuulajani jõuaksid, ei pea kantrilaul olema keeruline: oluline on, et sõnad oleksid arusaadavad ja lugu kõnetaks võimalikult paljusid.

"See on üks neid muusikastiile, mis ei ole sõnumimuusika, vaid muusika räägib mingisugust lugu," selgitas ta.

Kantrimuusika praeguse populaarsuse ühe võimaliku põhjusena tõi Aesma välja koroonapandeemia. Kui inimesed jäid koju, hakkasid paljud varem raadiost kantrit kuulanud inimesed seda rohkem voogedastusteenustest kuulama. "Tänu sellele see jõudis ka nooremate inimeste muusikasoovitustesse."

See võis omakorda suurendada kantri mõju ka väljaspool žanri ennast. Kui kantri jõudis nooremate kuulajate soovitustesse, hakkasid kantrielemente rohkem kasutama ka artistid, kes ise kantrimuusikat ei tee.