"Õppisin keskkoolis ja tekkis võimalus minna jalgrattamatkale. Pimedate koolis oli üks ülivana tandemjalgratas, korra proovisin, läksin koju ja ainult sellest vanematele rääkisin," meenutas vaegnägija Julia Kabanova, kust sai tema rattasõiduarmastus alguse. "Nüüdseks on saanud tandemjalgrattasõit mu lemmikharrastuseks."

Kabanova sõnul käiks ta iga päev sellega sõitmas, aga ei ole piloote ehk esimese ratta juhte, kellega koos sõita. "Saan sita oma vanema pojaga, aga ta tahab omaette ka sõita ja kes siis viitsib pidevalt emaga sõita," muheles Kabanova. "Üritan rattatrenni teha, mõned üksikud inimesed on, kellega koos vahel saab, aga mulle meeldiks rattaga tööle ja poodi ka minna."

"Sõites peab arvestama, et tandemratas on pikem, raskem ja aeglasem. Kõige keerulisemad on reguleerimata ristmikud, sest kui sa ei taju, et keegi on olemas, peab väga ettevaatlik olema, sest kiiresti pidurdamine ei ole nii lihtne. jooksusilmmade eestvedaja, saatja Marko Kivimäe.

Kabanova sõnul on temal väga armsad eessõitjad, kes hoiatavad ka siis, kui ees on tulemaks hüpekas. "Paar korda on hirmus olnud, kui kiirus läks liiga suureks. Käisin kaks korda Tartu rattarallil ja alguses sõitu alustada on ka hirmus. Ma pean oma igapäevaelus igal juhul usaldama inimesi ja rattasõit ei ole siin mingi erand. Kui ma üle tee lähen, bussi pealt maha tulen, mida iganes ma iseseisvalt teen. Rattasõit on usalduses lihtsalt üks väike edasiminek.

"Meie nimetame end jooksusilmade kogukonnaks. Oleme kogukond, kes ühendab nägemispuudega inimesi, kes tahavad elada aktiivsemat eluviisi saatjatega, kes on nõus neid vabatahtlikult saatma," ütles jooksusilmade eestvedaja Maarja-Liis Orgmets.

Orgmetsa sõnul on selline kogukond vaegnägijatele äärmiselt oluline, sest on liikmeid, kes tänu sellele algatusele on hakanud palju aktiivsemat elu elama.

"Kogukond otsib vabatahtlikke saatjaid jooksuks, kõndimiseks, rattasõiduks ja viimasel ajal on rahvas huvi tundma hakanud jõusaalitreeningute vastu," nentis Kabanova. "Kui sa pead seda üksinda tegema, on stress vahel nii suur, et loobud sellest."

Linnas liikudes on Kabanova sõnul kõige suuremaks murekohaks elektrilised tõukerattad tänavatel. "Nende ratasate pärast olen küll korduvalt kukkunud," nentis Kabanova.