"Mulle meeldib, et ma saan selles trepist alla nii, et ma ümber ei kuku," tõdes Tallinnas Küti kvartali betoonist trepi juures Jako Stein, kes tegeleb takistuste likvideerimise ja hästi ligipääsetavate kohtade kaardistamisega. "Liikumispuudelisi aitab betoon väga palju."

Tallinna piires on kaardistatud üle 3000 objekti koos piltide ja ligipääsetavuse infoga. "Kaardil on spetsiaalsed ikoonid, mida saab vaadata, mis näitavad ära, millise abivahendiga sinna pääseb," sõnas Tallinna sotsiaalteenuste vanemspetsialist Stein, kes liikleb igapäevaselt elektrilise ratastooliga.

Kaardi lõi Tallinna linn juba 2020. aastal, aga seni on see töötanud ainult pealinnas, nüüd laiendatakse see üle-eestiliseks. "Pilootprojekti korras on meiega liitunud Pärnu, Rae ja Saku vald," tõdes Stein.

Steini sõnul on näiteid ka selle kohta, kus midagi on erivajadustega inimesi silmas pidades valmis tehtud, aga praktikas seda kasutada pole võimalik. "On näiteid, kus asjad pole läbi mõeldud ja on tehtud asi, mida ei saa iseseisvalt kasutada," tõi Stein välja.

Kui on soov Vabaduse väljakul asuva Vabadussõja samba juurde minna, siis trepist üles kõndides võtab see aega mõne minuti, sest teekonna pikkuseks kujuneb 20 meetrit, ratastooliga liikudes peab aga tegema ligi kilomeetrise ringi.

Häid näiteid leidub Tallinnas ka. Eesti Raudtee vahetas välja kõik perroonid ja nüüd on seal hea liikuda nii ratastooliga kaldteel kui vaegnägijatel taktilisi tähiseid mööda. Mugav on liikuda ka D-terminalis, kus on laiad invaparkimiskohad, madaldatud äärekivid ja taktilised tähised. Samuti on kombatav D-terminali majaplaan.

"Kes ei näe, saavad aru, kus nad parajasti on ja kus miski asub. D-terminalis on veekraanid, kus on mõeldud ka erivajadustega inimeste peale," tõi Stein välja.