Rattalinnapea: minu jaoks on rattasõit teraapia
Tallinna rattalinnapea Tiina Rekand rääkis Vikerraadios, et tahtis lapsena Erika Salumäeks saada ja korraldab juba kolm aastat naistele linnatänavail grupisõite. Rekandi sõnul on rattasõit teraapia, kus ta saab lihtsalt olla hetkes ja puhata kõigest muust.
"Rattalinnapea on vabatahtlik tiitel. See ei ole amet ega töökoht, vaid ma teen seda oma muude tegemiste kõrvalt," sõnas Tiina Rekand, kes on kolmas Tallinna rattalinnapea.
Rekandi sõnul vuras ta jalgrattaga kruusateedel juba päris väiksena ja lootis, et temast saab uus Erika Salumäe, aga ei saanud. "Ma ikka uhkusega vaatasin Erika olümpiavõite telekast. Midagi mul kuklas tema eeskujul tööle läks. Kui tehti mängufilmi "Meie Erika" olin ma filmi juures taustajõud, taustanäitleja."
Kolm aastat on Rekand korraldanud naiste jalgrattasõite. "Naistel on ohualarm kõrge ja igale poole üksinda sõitma ei lähe. Idee teha ainult naistegrupp on mul kuklas olnud päris pikalt. HannaTaaramäe hakkas Tartus neid punte tegema ja sain temalt indu ja toetust teha sama asja Tallinnas," tõdes Rekand.
Rekandi sõnul on just alustamiskoht keeruline, et kellega ja kus käia, kuigi väga tahaks. "Grupiga koos on palju toredam. Ma ei ole treener, ma annan lihtsalt naistele indu ja julgust sõita."
"Me ei tee ainult maanteesõite, vaid platsil ka harjutusi, et saaks tasakaalu ja tekiks rattatunnetus. Tahame, et kõigil oleks võimalus sõita."
Rekandi sõnul hakkas tema rattaga sõitma sellepärast, et tal oli kunagi puukentsefaliit ja tasakaal läks paigast ära. "Arstid soovitasid rattaga sõita. Väga raske oli alguses, kukkusin, aga tasakaal vaikselt tuli."
Naised sõidavad tasakaalukamalt ja valides rattalinnapeaks naise, on lootust ka rohkem lapsi rattaga sõitma meelitada. "Mul endal on kodus eelkooliealine laps kasvamas ja proovin rattasõidukeskkonda ka tema jaoks paremaks muuta," tõi Rekand välja.
"Tallinna rattateede probleemiks on see, et me kõik oleme sama tee peal koos ja arusaamatused tulevad sellest, kus kõnnib jalakäija, kus sõidab jalgrattur, kus käivad lapsed ja koerad, see tekitab segadust, et kuhupoole ma nüüd pean hoidma, vasakule või paremale, kus ma kellelegi jalgu ei jää," kirjeldas rattalinnapea.
Vahel pannakse ratturile pahaks ka seda, kui ta kella laseb. "Ratturi eesmärk ei ole ehmatada, rattur tahab teada anda, et ma tulen. Et kõndija ei ehmuks siis, kui ma rattaga juba kõrval olen," nentis Rekand.
"Kui ma kandideerisin rattalinnapeaks, pidin teada andma, kes on mu meeskond, sest see töö on kogukonnaga koos tegutsemine," tõi Rekand välja.
Kahe aastaga on Rekandi eesmärk saada rohkem naisi rattaga sõitma ja mitte ainult spordisõite tegema, vaid ka linnasõidud tööle ja koju. "Teiseks eesmärgiks on saada rohkem lapsi rattaga sõitma," sõnas Rekand.
Rekand on Luua Metsanduskoolis õppinud ka matkajuhiks ja tal on nii maastiku- kui linnaratas. "Ma naudin sõitu nii linnas kui looduses. Teatud mõttes on nii matkajuhi õpingud kui ka rattasõit minu jaoks teraapia. See on see, kus ma saan lihtsalt olla hetkes, vaadata loodust, see on omamoodi väljund kõigest muust puhkamiseks," tõdes rattalinnapea.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadios, saatejuht Piret Kooli







