"Juuli lõpus võtsin vastu pakkumise panustada kohaliku raadiojaama North East Radio Scotland töösse ja 8. augustist alates on minu juhtida hommikuprogramm laupäeva hommikuti. Mul ei ole seal ühtegi ettekirjutust, sisu ja muusika saan kõik ise valida," ütles Birgit Itse, kes tegi kuus aastat Vikerraadios ja ka R2 hommikuprogrammis uudiseid ja teisi saateid.

"Olen mõelnud, et isegi kui täpselt samad võimalused oleksid mu ellu tulnud Eestis, siis ma ilmselt poleks neile jah öelnud, vaid oleksin mõelnud ehteestlaslikult, et kes olen mina, et selliseid asju teha," nentis Itse. "Šotimaal mõtlen, et see olen mina, kes saab selliseid asju teha. See on kõige suurem muutus minu enda olemises. Võib-olla see ongi põhjus, miks ma Šotimaale pidin minema."

Itse on kirjutanud oma suurest armastusest ka raamatu "Minu Šotimaa". "Raamatut kirjutades sain ma aru, kuidas ma kõikides oma raamatutes kirjutan paikadest meis endis ja meie ümber. See oli Naissaare raamatu puhul nii ja on ka luuleraamatu puhul, mis novembris inglise keeles ilmus. Kuidas meid paigad kõnetavad, miks me lähme mingisse kohta tagasi, miks mingi paik kutsub meid ikka ja jälle tagasi ja mingi paik ei kõneta üldse. Kui natuke sügavamale enda sisse minna, saame aru mis kohta ta minus puudutab. Aastate jooksul võib see muutuda," tõdes Itse.

Itse sõnul on Šotimaad kõige parem külastada aprilli lõpus-mai alguses, kui kõik hakkab õitsema ja on tohutult ilus, aga turistide horde veel ei ole. "Väga palav ka veel ei ole," lisas Itse.

Juulis oli olukord Šotimaal Itse sõnul väga õudne. "Ei olnud varem elus midagi sellist kogenud, aga Šotimaa ida- ja kirderannik oli saja kilomeetri ulatuses mattunud põlengusuitsu. Põleng oli meist linnulennult 160 kilomeetri kaugusel, aga mida tegid kõik need inimesed, kes elasid seal lähemal," tõdes Itse. "Loodus on seal tundmatuseni muutunud, must maa on järgi. Täpset põlengupõhjust ei teata, aga põlengute ulatus on 25 ruutkilomeetrit. Üks suurimatest maastikupõlengutest rahvuspargis."

"Eestlastel ja šotlastel on ühine teistega arvestamine ja teiste kultuuride liigsele esikohale seadmine ning seeläbi enda kultuuri ja pärimuse pisendamine. Me nii väga tahame, et teised tunneksid end meie juures teretulnuna, vabalt ja koduselt, püüame neid tundma õppida ja selle käigus kipub meie enda väärtus, mis me ise oleme ja mille pärast inimesed meie juurde tulevad, tagaplaanile jääma. Teiste teenimise juures ei tohi iseennast ära unustada," nentis Itse.

Sellest Šotimaal Itse sõnul väga palju rääkida ei juleta ja tihti teevad seda need, kes väljastpoolt tulevad ja ütlevad, et see on tore ja väärtuslik, hoidke seda. "See on külalislahkus iseenda arvelt, võib-olla see väljendub ka ületöötamises, mida me teeme rahvana ja indiviididena. Julgemalt peab enda eest seisma," tõdes Itse.