"Pean ausalt tunnistama, et tänu Ida-Soome teedele leidsin endas uuesti kire mootorrattaga sõitmise vastu. Üle tüki aja ostsin endale taas mootorratta ja sellest ajast peale on sellest saanud ooperi kõrval minu väga suur hobi. Tänaseks olen ma mootorrattaga käinud 40 Euroopa riigis," ütles Mart Mikk.

Miku sõnul on mootorrattaga muusikasündmuste külastamisel tõesti mingi võlu olemas. "Mitte ainult ooperid, Eestis tervikuna on kogu teatrimaastik väga rikas. Ma külastan isegi rohkem sõnateatri- kui muusikateatrietendusi," nentis Mikk. "Sel suvel on "Reini kuld", aga ka "Baskin" Kiidjärvel nähtud."

Esimest suve oli Mikk Savonlinnas 1988. aastal meistrikursustel. "Seal sain väga selgelt aru, et ooperikunst ei ole mitte kuidagi hääbumisele määratud kunst, vaid väga hea elu ja tervise juures ja tema aadress on Savonlinna," sõnas Mikk.

Mikk meenutas, et 1992. aastal saadeti Savonlinna ooperifestivali koor laiali. "Töö on päris ränk, prooviperioodid kestavad seitse nädalat järjest. Olen kokku lugenud, et koos meistrikursuste ja ooperikülastustega olen ma Savonlinnas veetnud oma elust rohkem kui aasta jagu päevi. Olen seda linna läbi ja lõhki tundma õppinud," tõi Mikk välja.

Kunagine koorijuht Kyösti Haatanen moodustas uue koori ja kuna laulutudengitel palju võimalusi tudengina kooli kõrvalt raha teenida ei olnud, siis oli see hea võimalus. "Läksin koori katsetele, sain sisse ja kui selgus, et tenoritest on karjuv puudus, siis kutsusin Eestist kolm toredat tenorit," meenutas Mikk. "Tööpäevad olid väga pikad, kuid lõõgastuda osati ka."

"Ooper ei ole algusest peale mõeldud elitaarseks, vaid see oli seltskondliku ajaveetmise koht. Itaallased said oma külalistega kokku ooperis," sõnas Mikk.

2027. aasta suvel sõidab Savonlinna ooperifestivalile külaliseesinejaks rahvusooper Estonia. "Estonia oli üldse esimene väljastpoolt Soomet olev külalisteater, kes Savonlinna ooperifestivalil üles astus," lisas Mikk.