"Mina tegin harrastusalpinistina kaasa ja üritasin küll, aga ilm harrastusalpinisti sel päeval sinna mäetippu ei lubanud," ütles Sirle Loigo, kes päris Lenini tippu ei jõudnud.

"7000 meetrit on juba selline number, mis pigem kisub Everesti suunas, kui lihtsa 3000–4000 meetri kõrguse mägimatkani. Juba see kuu aega, mis sa seal mäel veedad, annab selge märgi, et tegemist on tõsise väljakutse ja tõsise ekspeditsiooniga," selgitas alpinist Kunnar Karu.

Loigo läks ekspeditsioonile kindla eesmärgiga tipp ära teha, kuigi nii kõrgel mäel ta varem polnud ekspeditsioonil käinud. "Sealt tulebki vahe, et ma eelkõige omandasin seal kogemusi. Ühes ma olen kindel, et kõik need inimesed, kes me tipuööl välja läksime, meile kellelegi ei jäänud see viimaseks ekspeditsiooniks. Varem olen käinud 6000 meetrisel mäel," ütles Loigo.

"Oma ego paned sa baaslaagris kohvrisse ja jätadki sinna maha," lisas Loigo. "Ma ütleksin, et mägesid ei vallutata, mägi otsustab, kas ta võtab sind vastu või mitte."

Tipuööl oli Loigo sõnul väljas väga suur torm. "Sa võitled nagu kuri pull seal mäel tuulega. Kõlgud nööri otsas ja üritad tasakaalu säilitada. Tuulekülm oli miinus 30. Üks asi on füüsiline vorm ja see eeldab, et sa liigud ja suudad hoida tempot selleks, et mitte mäe peal ära külmuda."

"Tuul oli hästi ootamatu üllatus," lisas Karu. "Tuul muutus vahetult enne seda, kui oli äratus."

"Minu esimene Leninile tõus 2014. aastal jäi katki. Toona üritasin tippu tõusta üksinda. Kohtasin tipus elu kõige tumedamaid tormipilvi, otsustasin ümber keerata ja see oli õige otsus," kirjeldas Karu.

Kogu ekspeditsiooni kuldtera on Karu sõnul selles, et tippu jõudmiseks peab olema õigel ajal õiges kohas valmis, ei tohi olla haige ega väsinud. "Sa pead suutma ilmateadet lugeda teinekord paremini kui ilmateenistus ise ridade vahelt ja natuke õnne peab ka olema," tõi Karu välja.

"Sellistes mägedes saab selgelt aru, et elu ja surma piir on väga habras. Ka meie ajal oli seal üks surmajuhtum," nentis Loigo. "Sellised kõrgused pole koht, kus nalja teha ja minna lihtsalt jõuga midagi proovima. See on hea vundament järgmisteks tõusudeks. Mägedele kolm tilka verd sai antud ja see pole kindlasti mitte viimane ekspeditsioon. Iga kord, kui mägedest tagasi tuled, sa tuled ikkagi natuke parema inimesena."

"Tipuöö oli ka minu jaoks väljakutse, aga ma ei võta seda surmapiiril kõndimisena, vaid kui väga kvaliteetses seltskonnas veedetud suvepuhkust," sõnas Karu.