Lavastus sai alguse Marta Aliide Jakovski kursusetööna. Erki Laur, kes on enda sõnul väga valiv, valib alati projektid materjali järgi ja sai kohe aru, et tegu on väärt asjaga. "Seal on see nüanss ka, et ma väga-väga ootasin seda hetke, tahtsin proovida midagi, mida ma olin enne seda õppinud, aga ei olnud veel lava peal rakendanud. Selleks hetkeks ei olnud ma üldse viis või kuus aastat laval näidelnud. Ma lõpetasin ära, tegelesin ainult kinoasjadega ja tahtsin teatud asju proovida päris elus," rääkis Laur ja lisas, et lisaks Jakovskile ja talle endale oli asjast väga huvitatud ka teine osatäitja Liisa Saaremäel.

Enne lavastusprotsessi algust Laur ja Saaremäel üksteist ei tundnud. "Koos ei olnud me kordagi mänginud," rääkis Saaremäel. Laur lisas, et tema oli Saaremäeli näinud vainud korra ühelt hädiselt videolindilt. "Aga ma väga tahtsin, et Liisa oleks selles rollis. Ma ei olnud teda kunagi näinud, aga ma väga tahtsin. Tundsin, et ta on õige partner," naeris Laur.

Ka Saaremäeli veenis ära materjal. "Kohe seda lugedes tekkis mingisugune äratundmine, et ma tahan seda rolli mängida. Kõik selle ümber oli ka väga kannustav. Ka see energia, millega Marta Aliide Jakovski mulle lähenes," tõdes Saaremäel.

Alguses pidi lavastus olema laval loetud korrad, aga nüüd jõutakse sajanda mängukorrani. "Me oleme publikule väga-väga lähedal. Seal on natukene teistsugune atmosfäär kui reeglina teatris on. See on ka üks põhjuseid, miks seda on võimalik sada korda mängida. Ta on iga kord uus. Iga kord, kui inimesed tulevad, tuleb etendust täiesti nullist alustada," selgitas Laur, lisades, et etendus on lavastatud nii, et seal on võimalikkus sees. "Ma tõesti hakkan igat etendust uuesti nullist mängima," toonitas Laur.

Uskliku tütarlapse rollis üles astuv Saaremäeli ja pastori rolli täitva Lauri sõnul on lavastuse teemaks armastus. "Peamine ei ole see, et see toimub religiooni kontekstis. Tõesti, selle lavastuse teema on armastus, või, kui väga ilusti ühte lausesse panna, siis see on lugu kahest inimesest, kellel on hinges armastusekujuline tühi koht ja kes püüavad seda Kurat ja Jumal teab millega. Selle asemel, et välja öelda, et ma armastan sind," selgitas Laur.

Rolliga tutvudes ei hakanud Saaremäel uurima mitte religioosset fundamentalismi, vaid vundamenti, kust võtta jõudu, et millessegi jäägitult uskuda. "Või võtta jõudu, et kuhugi täielikult sisse minna, mis oleks nii tugev, et ennast ka ära kaotada, kui see vundament kaob. Ma ise suhtun sellesse küsimusse, mis tähtsus on selleks tükis usul, üsna laialt. Ma arvan, et väga suur," selgitas näitleja.

100. mängukorra puhul antakse alustuseks ära etendus sellisena nagu ta on ning peale seda on osatäitjad Erki Laur ja Liisa Saaremäel kutsunud teatrisse kirjanik Jan Kausi, et tema räägiks hoopis näitlejatele sellest etendusest. "Seda kõike saavad ka kõik teatrivaatajad tulla kuulama, seda võib täitsa eraldi kuulama tulla, ja peale seda mängib Vaiko Eplik kristlikku poppi ja rokki," rääkis Laur.