"Eks ta pooleldi ole ikka hobi, ega keegi Eestis ainult langevarjuri ja koolitajana ära ei ela. Mina alustasin langevarjuhüppeid 25 aastat tagasi," ütles langevarjur ja instruktor Kristiina Kasemets.

Langevarjuga hüppamiseks on kaks varianti. "Üks on selline, kus sa aitad inimese lennuki uksele, karjud talle "Mine!" ja loodad, et ta hüppabki. Teine on see, kui instruktor hüppab koos õpilasega."

Tavaliselt hüpatakse nelja kilomeetri kõrguselt ja vari avatakse 1000 meetri pealt ehk et kolm kilomeetrit on vabalangemist. "Minul on üheksa korda vaja olnud varuvarjuga maanduda," tõdes Kasemets. "Plaan B on olemas, paanikat üldiselt ei ole. Kui sul on selline komme, et iga stressi peale lähed paanikasse, siis langevarjundus võib-olla ei ole sinu jaoks."

Kasemetsa sõnul jäävad langevarjukomplekti hinnad 2000–8000 euro vahel.

Esimese hüppe ajal on inimesel kaks instruktorit kaasas, kes vaatavad, et kui inimene ise ei ava varju ja jätab mingid asjad tegemata, siis nad aitavad. "Instruktorid hoiavad külje pealt kinni ja esimese hüppe ajal lahti ei lasegi."

"Kui inimene pole veel lennukist välja hüpanud, võib igal ajal loobuda. Igal aastal on meil paar inimest, kes otsustavad, et nad ikkagi ei hüppa. Me mitte kedagi välja ei lükka. Kui sa oled lennuki ukselt juba välja astunud, siis on loobumisvõimalus möödas," sõnas Kasemets.

Tema sõnul kaob langevarjuhüppeid tehes surmahirm väga kiiresti, väike ärevus jääb ikkagi sisse ja see hoiab mõtted rohkem ka ohutuse juures. "Kui sa üldse enam midagi ei karda, siis on õige hetk hüppamine lõpetada."

"Meie koolitame ühe grupi nädalas. Grupis on umbes kümme inimest. Soolohüpetele võib tulla alates 15-aastaselt. Kõige vanemad tandemhüpetel on üle 80-aastased. Kui sul on normaalne füüsiline vorm, saab tandemhüpet teha."

Kihnu Virve käis ka nende juures tandemhüpet tegemas. "Kihnu Virve oli väga heas füüsilises vormis ja sai hüppega väga hästi hakkama. Ta oli väga õnnelik, maa peal oli tal kaasas puhkpillorkester, kellega koos ta esitas laulukese," meenutas Kasemets.