"Meie bändi teekond on olnud mõnes mõttes tõusvas joones. Algselt olime bluusi kaverbänd, sest kavereid on lihtsam teha. Mina ja meie trummar Don Tamman aga kibelesime väga juba omaloomingut tegema ja selle tegemine on keerulisem. Tuleb teha koostööd ja kompromisse, peab olema ühine muusikamaitse ja meel," ütles ansambli laulja ja laulukirjutaja Liisi Tamman.

Pärast seda, kui bändi bassist läks tagasi Austraaliasse, lagunes bänd veidi laiali ja tekkis paus. "Juhuse tahtel leidsime sõbra sünnipäevalt Timo Petmansoni," sõnas Tamman.

"Kui mina nendega kokku sain, oli Liisil ja Donil olemas juba kena visioon, idee, kuhu see muusika võiks liikuda, kuidas kõlada, mingisugused raamid. Minu töö oli panna i-tähele väike täpp, suur töö oli justkui tehtud," lisas bändi kitarrist Timo Petmanson.

Bändi tegemine on Liisi sõnul eelkõige eneseväljendus. "See tuleb kuskilt seestpoolt. Seda on võimatu vältida. Kõik meie debüütalbumi "Roadtrip to Kaibald" lood olen loonud seiklusliku meelega. Need on kõik natuke filmilikud ja kirjeldavad mingit karakterit. Näiteks lugu "Love in a Cage" kirjeldab armukadedat naist," selgitas Tamman.

"Salvestamine oli paras väljakutse, sest meie albumil on 13 lugu, aega meil selleks oli nädal ja paar päeva lisaks. Stuudios tiksub aeg armutult, aga me saime kenasti hakkama," meenutas Petmanson. "Läksime küllaltki toorelt stuudiosse."