"Mida mina tõeliselt hästi oskan? Ma usun, et ma oskan leida keelelisi seoseid ja näha kõverpeeglis inimeste tegevusi ja tuua need nõnda välja, et oleks võimalik väga tõsiseid asju rääkida otse, aga nalja või huumorikastmesse panduna. Vahel võib tunduda, et see on üsna kerglane žanr, aga enda jaoks ma kunagi nalja ei teegi. Naljategemine on lihtsalt vahend," ütles humorist ja saatejuht Gaute Kivistik, keda president tunnustas tänavu teenetemärgiga.

Humoristid on pigem läbi aegade olnud tõsised inimesed, aga Kivistik enda sõnul nende hulka ei kuulu. "Mina olen elu kergemat poolt vaatav inimene, aga ei saa salata, et head nalja on raske teha, kui sa oled väga kergats, siis naljal puudub sügavus."

"Ma jalutan hästi palju, mulle meeldib õues kolada, ükskõik, mis ilm on. Mõnikord on väljas väga vastik ilm, aga seda parem on, kui sa siis koju tagasi tuled. Inimene peab sellises eas ennast füüsiliselt piinama," muheles Kivistik.

Kivistik peab ennast pigem positiivseks inimeseks, kellel valdavalt on hea uju. "Mul on ju hästi läinud. Mul on perekond, töö ja sõbrad, kõik on ju olemas. Tuju ajavad ära ülekohus ja rumalus."

Kivistik tõdes, et täna on ju nii kerge kohe midagi vänget klaviatuurile purtsatada ja siis on seisukoht läinud. Tema on püüdnud tegutseda nii, et kui hakkab tekkima konfliktne situatsioon, siis võtab ta aja maha.

"Inimene on väga huvitavalt ehitatud. Tal tuleb kohe meelde hästi leidlik torge, mida teise inimese väga hella torgata ja see ütlemine on tal kohe valmis, selleks ei pea eriti mõtlema. Et teisele midagi ilusat ütelda, pead tükk aega kohe mõtlema, istuma ja vaeva nägema. Aga ma ei ütle kohe välja, vaid kõnnin ümber maja. Poole tunni pärast tunnen, et äkki sellel inimesel oligi natukene õigus," nentis Kivistik.

Kommentaariumid on tänapäeval Kivistiku arvates ohjeldamatud naljatootmise rubriigid. "Mul on ka teooria, et ega me ei tahagi maailmast midagi uut teada saada, vaid peamiselt kinnitust enda väljakujunenud seisukohtadele," muheles Kivistik.

"Inimene ei arene hädadeta. Meiegi istume väga soojas ja mugavas ruumis ja vaatame ilusat vaadet tänu sellele, et meie esivanemad ei olnud rahul selle olukorraga ja püüdsid kogu aeg olukorda parandada. Viimastel aastatel oleme hakanud saama taas teateid reaalsest maailmast," sõnas humorist.

Igal inimesel on vastutus selle ees, mida ta teeb. "Meelelahutaja ju täpselt samamoodi vastutab oma sõnade ja tegude eest. Tappa on mulle küll soovitud anda, aga mul on ikkagi hästi läinud. Rohkem on tuldud poes ja tänaval aitäh ütlema," tõdes Kivistik. "Targa inimese tunnus on see, et ta oskab enda üle naerda. Enese tõsiselt võtmine on kõige koomilisem asi, mida üldse elus näha on."

Kivistikul on selline mõte, et sellal kui inimene naerab, ta ei vanane. "Soov naerda on inimestel olnud ju aegade algusest," tõi Kivistik välja. "Minu vanaisa ütles kunagi, et ta ei ole elu sees nii palju naerda saanud, kui sõja ajal. Kõrvuti selle suure traagikaga eksisteeris ka suur hulk koomikat. Inimeste vajadus karmidel aegadel naermise ja nalja järgi oluliselt kasvab. Inimese loomulik olek on ikkagi rõõmus meel ja lahke olek ja see on ka enamiku eestlaste puhul niimoodi. Aeg-ajalt me lihtsalt paneme kaitseks elu eest sinna kihte rohkem juurde," tõi Kivistik välja.