Tartus Ropka tööstusrajooni bussipargi ühes angaaris toimetab suur bussisõber Heino. Vaatamata 86 eluaastale restaureerib mees busse siiani igapäevaselt: tuleb kohale hommikul üheksa-kümne paigus ja õhtul viieni tegeleb bussidega. "Millegipärast olen bussidesse armunud," tõdes ta.

Heino on kogu oma elu bussipargis erinevaid töid teinud. Vaid korra katsetas ta teist ametit, aga suur bussikirg tõi mehe üsna pea tagasi. Talle meeldib samas nii busse juhtida kui ka neid taastada. "Juhtida on ka hea ja huvitav, eks enamus aega ongi juhitud ja sõidetud, bussijuhi töö kõrvalt oli raske seda taastamist teha, tööpäevad olid väga pikad ja eks oli vaja pereelu ka elada."

Sel samal põhjusel läkski Heino Jaanus tööle tehnilise abi peale. "Ma olin siin tööl nagu tuletõrjevalves, kui mõni buss jäi tee peale, siis läksid järele," mainis ta ja lisas, et tehnilises abis oli ööpäevane vahetus. "Siis oli võimalik ka restaureerida, mis sa ikka vahid ja ootad väljakutsed, siis nokitsed siin teha midagi."

"Eks ta selline elutöö ongi, aga väga hea on, kui valmis saad, siis rahvale on nostalgiat ja vaatamist, endal ka rõõm, kui ajad ühele mootorile, mis on 40 aastat seina ääres seisnud, uuesti elu sisse ja ta popsuma hakkab, siis see on nagu surnu üles äratamine," tõdes ta.