Jaan Rekkor: Pudeli-Vovka sarnased inimesed näitavad linna inimlikkust
Pärnakas Jaan Rekkor rääkis "Ringvaates", et toetab mõtet lahkunud Pärnu legendile Pudeli-Vovkale ehk alati elurõõmsale Vladimir Fetšinile mälestusmärk püstitada. Fetšini õetütar Svetlana Murzina sõnul korjas tema onu Pärnus pudeleid ja tahtis muuhulgas ka teiste inimeste mured enda kanda võtta.
"Polnud aastaaega, mil Vovkat poleks Pärnu linna peal nähtud. Nägid, et suur kott ja väike mehike, kellel naeratus näol ja sigaret huultel," meenutas sisulooja Lauri Kare Laos Pärnu linna üht legendi Pudeli-Vovkat.
"Vovka küsimused: "Kas senti on? Kas suitsu on?" on juba paroolid," ütles näitleja Jaan Rekkor.
"Vovka oli väga hea ja sõbralik inimene. Ta oli minu onu. Talle väga meeldisid lapsed. Kui mu tütar väike oli, ütles ta mulle kogu aeg, et anna mulle käru, ma tahan lapsega jalutama minna," ütles Vovka õetütar Svetlana Murzina. "Panimegi lapse riidesse ja ta läks lapsega jalutama. Oli väga hea abiline."
Vovka, pärisnimega Vladimir Fetšin sündis 16. mail 1949. aastal Sindis. Ta oli oma pere 13. laps. Viis tundi hiljem jõudis siia ilma tema kaksikvend. Peagi selgus, et Voval oli juba sündides vaimne puue. "Isa viis ta Leningradi ühe professori juurde, kes ütles, et Vova on arengus viieaastase lapse tasemel ja mingit paranemist oodata pole," nentis Murzina.
Vova oli hea töömees, kes töötas Pärnu saeveskis. "Kui tuli perestroika, ta koondati," sõnas õetütar.
Just siis alustas ta kindla trajektooriga rännakuid Pärnu linnas, et pudeleid korjata.
"Tal olid oma kindlad punktid, kuhu ja kuidas minna. Ta käis tihti kirikus," sõnas Murzina. "Minu meelest oli Vova koristaja. Ta koristas seda rämpsu, mida inimesed maha viskasid. Aga kui ta küsis sente, siis minu meelest kogus ta inimeste pisaraid. Ta ei läinud igaühe juurde sente koguma. Ta nagu tajus, kui inimesel oli mingi mure või probleem. Sendid olid nagu mure, mille ta enda kanda võttis."
"See on üks kindel mõõt ja mõõdupuu. Kui ühel linnal on olemas sellised inimesed nagu Vova, Õnge-Enn ja Zenta, näitab see seda, et linn on täpselt paraja suurusega elamiseks. Ma ei usu, et Tallinnas on selliseid maskotte. Sellised inimesed on olemas Viljandis ja Haapsalus," nentis Rekkor.
70-aastaselt hakkas Vova tervis järsult halvenema. "Ta ei kuulnud, ei tahtnud enam süüa. Ei näinud," meenutas õetütar.
Fetšin suri 26. jaanuari öösel kodus, oma noorema õe juures. "Tegin Facebooki postituse, et teda rohkem ei torgitaks. Inimest ei ole enam, legendi lõpp," sõnas Murzina.
Pärast legendi lahkumist läks meedia meenutustest ja kaastundeavaldustest kihama. Südamest tulevaid kommentaare tuli kokku tuhandeid.
Kui Fetšin tähistas 70. sünnipäeva, tegi tänavakunstnik Kryptik temast pildi ööklubi Sunset uksele. Kolm aastat tagasi sündis Vovast kunstiteos Pärnu Jaansoni raja vasakule kaldale. Tema nime kannab linna üks tuntumaid söögikohti ja nüüd arutab kogukond, kas ja kuidas rajada Pärnusse Vovka auks mälestusmärk.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Christel Karits







