Rakvere teater tähistab tänavu 85. sünniaastat.

"1919. aastal oli Jakob Liiv, Juhan Liivi vend, Rakvere esimene linnapea, kes jättis vana mõisa südame jaotamata ja laskis seal tegutseda Rakvere rahvamaja haridusseltsil ning seltsi juhina tegi ta 1926. aastal ettepaneku, et Rakveresse võiks ehitada oma teatri," meenutas dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk.

1929. aastal olid suured talgud, kuhu kogu rahvas oli kaasatud ja teatrimajale pandi ka nurgakivi. Aasta hiljem olid müürid juba püsti, aga siis jäi ehitus kümneks aastaks seisma. Teatrimaja valmis lõpuks 1940. aastal.

"Rakvere teatri ehitamisel oli ametlik nurgakivi, aga 2005. aastal, kui Rakvere teatrit renoveeriti, tuli ühe seina seest välja paberossikarp ja väike vineertahvlikene, kuhu üks töömees oli oma käega kirjutanud, et ehitatud 1939. aasta detsembrikuu viimastel päevadel," sõnas Rakvere teatri juht Velvo Väli.

Rakvere teatrit nimetatakse ka teatriks ratastel. "2024. aastal andis Rakvere teater oma 300-st etendusest ligi pooled väljaspool teatrimaja. Me oleme ikkagi väga paljude eesti inimeste koduteater," nentis Väli. "Oleme võimelised Eesti erinevates paikades kolm etendust päevas andmas."

"Meil olid väljasõidubaasid ja reeglina mindi lausa kaheks nädalaks. Lavapoisid sõitsid suurte rekadega edasi-tagasi, näitlejad elasid kohapeal," meenutas näitleja Eduard Salmistu.

Ringreisidel käidi ka talvel. "Pidime Valka sõitma, hommikul asju bussi tõstes näen, kuidas vanemad näitlejad tõstavad bussi peale vatitekke, elektriradiaatoreid, reflektoreid. Ma ei saanud aru, milleks neid kaasa vedada, kohale jõudes sain aru, et akendest puhus tuul tuppa ja kui sa ei olnud ettenägelik, sul ei olnud väljasõidukogemust, siis tuligi külmetada," muheles Salmistu.

Juhtus sedagi, et dekoratsioonid ei mahtunud kultuurimaja lavale ära. "Mäletan, et ühes Volli Käro lavastatud tükis said lavapoisid viiest dekoratsioonist ühe kuidagi lavale, aga püsti seda ei saanud ja see jäigi etenduse ajaks külili lavale," meenutas Salmistu.

Ühel aastal mängiti Oscar Wilde`i kostüümidraamat "Kui tähtis on olla tõsine", kus kõlab linnulaul ja näitlejad on laval õlapaeltega kleitides. "Lava kõrval on aga radikas jääs ja sealt tilkunud veest on laval jää. Tegime veel nalja, et olge ettevaatlikud, põrand on liivatamata, rahvas istus saalis kasukates," muheles Salmistu. "Niimoodi me neid etendusi tegime."

Väli sõnul on neil teatriarhiivis fotosid, kus näitlejad istuvad ringreisile sõites veoauto kastis puhvaikades ja rättidesse mähitud.

Rakvere teatri kõige vanem näitleja on praegu Eduard Salmistu, temast järgmine Tarvo Sõmer. "Täpselt sama vana, kui Rakvere teater on ka Volli Käro, meie elav maskott ja legend. Volli on teatritööst veidi tagasi tõmmanud ja naudib oma väljateenitud vanaduspõlve, aga on meil majas ikka tihedalt käimas ja kui vaja, ka lavale astumas," sõnas Väli.