"Mulle endale tundub, et see oluline tunnustus anti mulle liiga vara. Ehk siis mina ise olen alati vaadanud, et aasta arsti tiitli pälvib keegi, kes on pikalt töötanud, kelle töö panus on olnud hästi suur ja muljetavaldav. Ma ise pean ennast veel ikkagi noorarstiks," tõdes Sadrak ja lisas, et tublisid ja väärikaid arste, kellele selle tiitli anda võiks, on Eestis väga palju.

Sadrak usub, et tunnustus anti talle pikaajalise töö eest perearstide kvaliteedisüsteemi loomisel.

"Ehk kvaliteedisüsteem oleks andmetepõhine – ei oleks nii, et tahan osalen, tahan, ei osale. Me ikkagi saame hinnata kõiki perearste. Meil on oma süsteemid välja loodud, mismoodi me neid hindame. Ja tegelikult nüüd sellest aastast rakendus uus rahastusmudel, mis selgelt premeerib neid perearste rohkem, kes teevadki rohkem – kes pakuvad oma patsientidele rohkem teenuseid, rohkem võimalusi ja teevad seda väga hästi," avas ta.

Sadraki sõnul on perearsti eriala ka noorte seas populaarne. "Mul on tunne, et noored on hakanud selle võludest rohkem aru saama. Sul on ikkagi õhtutunnid ja nädalavahetused vabad, sa oled oma aja peremees ja sul on toredad patsiendid, kelle puhul sa näed seda raviprotsessi kulgu ja oma töö mõju algusest lõpuni. Ehk siis see selles mõttes erineb kõigest muust."

Küll aga nentis ta, et üks peremeditsiini puudutav mure on arstiabi taseme ebaühtlus.

"Kõik Eesti inimesed ei saa võrdselt head perearstiabi. See on jälle isiksustes ja asjades kinni, natukene riigi tervisehoiupoliitikas ka, et kõigile on seni makstud põhimõtteliselt täpselt sama palju raha hoolimata sellest, kas ta teeb mingeid tegevusi või ei tee," tõi ta välja.

Esmaspäevases "Aktuaalses kaamera" räägiti, kuidas vaimse tervise abi kättesaadavus on Eestis olnud aastaid terav probleem ning perearstide sõnul on olukord jõudnud punkti, kus tasuta psühhiaatrilist abi ei olegi enam võimalik saada. Eriti raskes seisus on laste vaimse tervise abi, kus perearstid küll suunavad eriarstile, kuid vastuvõtuaegu ei ole.

"Probleemi tuum on selles, et psühhiaatria eriala on olnud saatekirjata eriala väga-väga kaua. See tähendab seda, et sisuliselt puudub eelselektsioon, kes selle juurde saab pääseda. Inimene tunneb, et ta tahaks minna kellegagi rääkima, ta ei suuda ära hinnata, mis vahe on psühhiaatril või psühholoogil, talle on jäänud kuskilt meelde sõna psühhiaater ja ta arvab, et äkki ta peakski sinna minema, kuigi tegelikult võib-olla tema õige koht oleks vaimse tervise õe või psühholoogi juures. Ja niimoodi on tekkinud läbi aastate see, et psühhiaatrite juurde jõuab palju patsiente, kes võib-olla ei ole õiges kohas."

Eriti terav on probleem lastega, sest üleüldises psühhiaatrite nappuses on eriti terav probleem lastepsühhiaatrite vähesus.

"Nõudlus on suur, pakkumist on vähe. Ja kuna nõudlus on suur, siis see soosib seda, et psühhiaatrid, nii laste kui ka täiskasvanute omad, kellest ma saan igatepidi aru, väärtustavad iseennast, sest ega su tööpäevas on ikkagi teatud arv tunde, sa suudad aidata teatud arvu patsiente, sa ei taha sinna erakorraliselt kedagi vahele võtta, sa tahad anda aega sellele patsiendile, kes on sinu vastuvõtule tulnud."

Sadraki sõnul võiks tekkinud probleemi aidata leevendada see, kui tervisekassa aitaks tasuliste vastuvõttude puhul abivajajatele visiiditasu vahe kinni maksta. Seda, et tervisekassal lastepsühhiaatria jaoks raha ei ole, pole arsti sõnul öeldud – probleem on selles, et ei ole pakkujat, kes tervisekassa raha eest teenust pakuks.

"Aga kui me räägime vahe kinni maksmisest, siis tegelikult on tervisekassa ju alati andnud sõnumit, et kui on keegi, kes tahab lepingumahtu suurendada, me suurendame. Nende poolt pole tulnud sõnumit, et me lastepsühhiaatriasse lepingumahtu juurde ei anna," tõi ta välja.

"Mina mõtlen, et see on tegelikult inimese rahakotile ebaõiglaselt suur väljaminek, kui ta peab minema tasulise lastepsühhiaatri juurde. Kui tegelikult riik oleks valmis ostma seda lastepsühhiaatria teenust tervisekassa raha eest, siis võiks ju selle raha, mis ta oleks valmis ostma, maksta nendele peredele, kes peavad tasuliselt minema vastuvõtule."

Praegune süsteem on selline, et perearst väljastab psühhiaatrile e-konsultatsiooni, kuid ka nende puhul mängib oma rolli perearstide ebaühtlane kvaliteet.

"Meil on perearste, kes suudavad väga hästi väljastada psühhiaatri e-konsulatsiooni saatekirja, ja on neid, kes jäävad sellega väga hätta, sest psühhiaatri valdkond on olnud kogu aeg mitte-peremeditsiini osa. Ta on residentuuriõppe osana küll, aga meil on ka neid perearste, kes ei ole residentuuri läbinud, kes on kursused läbinud ja ei ole harjunud tegelema psühhiaatriliste patsientidega," tõdes Sadrak.

"Kui me mõtleme seda, kas patsiendil on alternatiiv, siis tegelikult justkui oleks: ta võiks oodata, et digiregistratuuris mõni lastepsühhiaatri aeg vabaneb, aga tõenäosus, et seal mõni aeg vabaneb, on ikkagi sisuliselt olematu. Praktiliselt kõik lastepsühhiaatria teenust pakkuvad asutused, kui sa helistad registratuuri, nad ütlevad, et me aega niisama ei broneeri, ainult perearsti e-konsultatsiooni kaudu. Ehk tegelikult sa ei saagi sinna muud moodi kui e-konsultatsiooniga."