Veende sattus Hiinasse ootamatult – Tallinna Ülikoolis hiina keelt õppides kutsus õppejõud teda osalema Hiina talendisaate Eesti eelvooru. Ta esitas seal traditsioonilist Hiina stand-up'i, mida ta ise tol hetkel täielikult ei mõistnud.

"Osalesin ja millegi pärast võitsin ning mind saadeti sellele suurele, väidetavalt üle 100 miljoni televaatajaga saatesse, kus ma esitasin traditsioonilist Hiina stand-up'i, sest ma ei osanud laulda, tantsida, kung fu'd või pilli mängida," rääkis ta "Ringvaates".

"Tol hetkel ma ei saanud sellest stand-up'ist isegi aru. Õpetaja ütles, et ära muretse, ma kirjutan selle sulle ise valmis ja sealt õpi see pähe ja siis tuupisingi sõna sõna haaval, põhimõtteliselt aru saamata, mida ma seal täpsemalt räägin. Aga rahvas naeris õigetel hetkedel, vaatamata hääldusele ja kõigele. Läks päris hästi."

Talendisaates osalemine tagas pääsu ülikooli, mida hiinlased kutsuvad Hiina Harvardiks. Seal õppis Veende esmalt aasta aega hiina keelt ning asus seejärel teise ülikooli majandusteooria õppekavale, mis oli täielikult hiinakeelne.

Veende sõnul nõuab hiina keele õppimine visadust. Ka pärast kümmet aastat keele õppimist ja kaht Hiinas elatud aastat ei ole ta enda sõnul keelt täiesti selgeks saanud.

"See on sellisel tasemel, et saan juba hiinlastega rääkida põhimõtteliselt kõigest, millest on rääkida vaja, aga ma olen tõesti seda õppinud juba kümme aastat, elanud kaks aastat Hiinas. See on tulnud läbi pisarate," tunnistas ta.

Veende tutvus oma hiinlannast abikaasaga Tallinnas Hiina restoranis, kus naine töötas teenindajana. Kokkusattumuslikult kohtusid nad pärast esimest õhtut veel kolmel päeval järjest tänaval. Veende sõnul oli see märk, mis viis suhte alguseni. "Oleme nüüd õnnelikult viis aastat koos olnud."

Kodus räägib paar ainult mandariini keelt. "Nüüd on minu mandariini keel isegi iroonilisel kombel parem, kui tol ajal kui ma Hiinas elasin. Nüüd ma olen sunnitud seda kogu aeg kasutama," märkis ta.

Veende elab praegu koos abikaasaga Belgias. Hiinast igatseb ta enim inimeste vahetut suhtlust ja uudishimu, mis võib eurooplasele alguses olla harjumatu.

"Just see avatus, et sa satud tänaval suvaliste vanameestega lihtsalt vestlema elust ja ilmast, tihti nad tulevad ise sinu juurde. Kui sõidad taksos, siis korraldatakse sulle ülekuulamisi. Esimene kord võib see natuke šokeeriv olla, et küsitakse sinu perekonna kohta, kas sul on lapsi ja elukaaslane ning kuidas rahalised lood on. See pole üldse tabu seal. Nüüd olen hakanud seda igatsema," kirjeldas mees.