Hannes Hanso: aastakümnete pärast jäävad meelde need asjad, mis sind päriselt proovile panid
Hannes Hanso ja Mart Kuusk kirjutasid oma reisist üle Atlandi ookeani raamatu "57 päevaga üle Atlandi ookeani". Saates "Hommik Anuga" ütles ta, et tuli ette selliseid suurte lainetega päevi, kus lained olid Orissaare kortermajade kõrgused.
"Me ei olnud esimesed ookeaniületajad ja pole ka viimased, kohe varsti lähevad neli noort Eesti meest samasugusele retkele, seda on tehtud ennegi ja tehakse pärast, aga meil oli õnn olla saatuse tahtel esimesed eestlased, kes seda tegid," ütles Hannes Hanso ja lisas, et paar korda selle retke jooksul olid nad päris kriitilises seisus. "On suurte lainetega päevi, nagu Orissaare kortermajad, ma ei tea, kui kõrged need on, umbes kümme meetrit."
Paar korda käisid nad ka kummuli. "Tuleb külglaine, mis tõstab su paadi nii, et kõik kola läheb minema, mis pardal on ja kinni pole seotud," selgitas ta ja mainis, et üks keeruline hetk oli ka viimasel ööl Barbadose põhjanurgas. "Me oleme maast paarsada meetrit, sa kuuled seda ookeani raevu, mis kaljudesse tuleb, sa oled võimalikult maalähedal, kottpime, öösel juhtus see ning vahepeal tulevad sellised hiidlained, mis tõstavad paadi külg ees ja viskavad kaljude poole, aga sa ei tea, kus see kalju on, sest sa ei näe pimedas, siis ma mõtlesin küll, et siin küll surra ei taha."
"Mõnikord selliseid asju merel juhtub, aga on ka ilusaid asju," ütles Hanso ja lisas, et ta ei tea, kas ta tingimata selle merereisi tõttu teistsugune mees on. "Mul on mingi geneetiline hälve arvatavasti, mulle sellised väljakutsed ja seiklused meeldivad, need käivitavad mind ja annavad mulle energiat ning soovi kuhugi areneda ja midagi teha," mainis ta, rõhutades, et küll aga sai ta taas aru, et võimatuid asju on võimalik teoks teha. "5000 kilomeetrit ookeani aerudel ei tunde eriti realistlik, aga sa võtad selle tunni, siis kolme tunni kaupa, meil on kolmetunnised vahetused, siis võtad päeva kaupa ja nii edasi, nagu sipelgad Džomolungma otsas."
"Kõik sõltub sellest, kuidas sa maailma vaatad, meil on õnneks vabadus vaadata seda nii nagu ise tahame, ma saan aru, kõik inimesed sellist asja ette ei võtaks, aga meil on see võimalus ning minu arust see on suurepärane, et meil ei ole piiranguid," rõhutas ta ja lisas, et rasked hetked annavad elule värvi. "Kui midagi ei juhtu, siis ega sellest päevast midagi meelde ei jää, aastakümnete pärast jäävad meelde need asjad, mis sind päriselt proovile panid, tavalisi päevi tuleb tuhandete viisi, neist ei meenu midagi."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba










