"Kui lund ei ole, tuleb leida asendustegevusi ja ma leidsin jooksumaratonid," ütles režissöör ja maratoonar Jaak Kilmi. "Kolm-neli aastat olen jooksumaratone nüüd jooksnud. Kogu aeg on väga huvitav, sest sa tegeled oma võimete skaneerimisega ja muu jama peale pole üldse aega mõelda. Sa tegeledki puhtalt enda kannatusega. Vaimsele tervisele ülikasulik."

Hiljuti osales Kilmi Usbekistanis toimunud Samarkandi maratonil. "Tahtsin joosta seal oma isikliku rekordi, treenisin selleks kõvasti ja kõik oligi ideaalne. Ilm oli ideaalne, aga rada oli liiga tõusune ja ma jäin jänni. Mu isiklik rekord on 3,39, aga jooksin 3,45," tõdes Kilmi. "Ma lauskmaa poisina pole harjunud mägesid võtma."

Kesk-Aasia on Kilmit alati võlunud. "Seda, et Usbekistan on jõukas, naftatulud, on näha igal sammul. Kui palju on infrasse raha pandud, millised neljarealised magistraalid seal on!"

Kilmi sõnul on usbeki matriarhid muljetavaldavad. "Ta on suur ja värviline ja tal on kuldsed hambad. Ta on ehtinud ennast ehete ja hõlstidega ja pole kahtlustki, kelle käes on kodus võim. Mehed mängivad kabet või nardat, samal ajal kui kodus on kõik kindlates kätes," muheles Kilmi.

Kilmi tõdes, et mängufilmi "Musta pori näkku" filmisid nad rallirežiimil. "22 võttepäeva oli, seda on ilmselgelt väga vähe. Oleks tahtnud noorte näitlejatega rohkem tegelda, aga selles rallis on teatud elusus ja hoog sees. Praegu asub materjal Riias," nentis Kilmi.