"Ma olen selle perioodi juba ära unustanud, sest mis ma seda möödunut ikka nii väga meelde tuletan. Ei ole mõtet. Positiivsuse märgi all tuleb edasi elada," meenutas Järvi laulupeol juhtunud õnnetust.

Kuigi Järvi pidi pärast kukkumist mõnda aega haiglas kosuma, vaatab ta laulupeole siiski suure rõõmuga tagasi. "Olgugi, et ma pidin natukene pärast seda kannatama, aga ma kannatan ära ja tulen sellest välja."

Taastumisel on aidanud teda selge siht muusikat teha. "Kui sa tegeled sellise alaga nagu muusika, siis sa ei saa seda ükskõikselt teha. Sul on alati suund, et sa tahad midagi ilusat teha. Mul on alati see suund olnud," lausus ta.

Oktoobri lõpus avati New Yorgis Carnegie Hallis Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud hooaeg, mille raames astusid ühe maailma kuulsaima kontserdimajale mitmed Eesti muusikud ja dirigendid, Neeme Järvi poeg Paavo Järvi teiste seas.

"See on selline tippsaavutus, mida on sõnades raske kirjeldada. Seda peab nägema," rõõmustas Järvi. "Jumal tänatud, et ka need inimesed nägid, kel muidu pole aimugi sellest, millega me tegeleme. Me tegeleme suurte asjadega. Me tegeleme tõelise muusikaga."

Dirigendi sõnul aitavad meie muusikud Eestit maailmas näidata. "Neid ei ole nii palju, käputäis, aga nad on maailmatasemel. See on Eesti jaoks väga suur asi," rõhutas ta.

Lisaks reedesele kontserdile töötab Järvi ka Estonia uusaastakontserdi kallal. Dirigent tunnistas, et praeguseks on ta jõudnud faasi, kus ta teeb kava kogu aeg ümber. "Iga päev meeldib üks uus lugu rohkem kui eelmine. Nii et tegelikult tuleb Eesti Kontserdil sellega kogu aeg tegeleda," lausus ta.

Järvi jaoks on kontserdikava tegemine omaette looming. "Ma otsin toredaid lugusid, et kontserdisaali efekti luua. Sellepärast on mul tarvis mängida lugusid, mis publikule meeldivad, mis on uued ja värsked," avas ta ja lisas, et värskus on muusikas väga oluline.

"Kõik maailma suured orkestrid mängivad iga nädal samu lugusid, sest noored dirigendid tahavad juhatada Mahlerit, Beethovenit ja Tšaikovskit. Ikka ühed ja samad lood käivad ringiratast. Ei! Dirigendil ja kunstnikul peab olema otsimise rõõm, kui siis selle leiad, tahad seda tutvustada ja jagada teistega ka," leiab ta. "Meil on suur hulk heliloojaid, kes on unustuses. Nad tuleb üles otsida ja avastada."

*

Reedeõhtust kontserti saab kuulata ka Klassikaraadio vahendusel.