Rahvusooper Estonia töötajad tegid neljapäeval avaliku pöördumise riigikogu kultuurikomisjonile, milles tuuakse välja, et rahapuuduse jätkudes on rahvusooperi jätkusuutlikkus tõsises ohus.

"Kindlasti andis mingil määral tõuke ERSO, sest üks asi viib teiseni," viitas ooperisolist Juuli Lill ERSO peadirigendi Olari Eltsi pöördumisele septembri lõpus, mille sisuks oli rahvusorkestri suutmatus tulla toime tänaste palganumbritega. "See olukord on ju kulmineerunud vaikselt. Hinnad meie riigis on tõusnud päris märkimisväärselt ja inimeste toimetulek on muutnud väga keeruliseks."

Rahvusballeti juht Linnar Looris rääkis, et Estonia töötajate keskmine brutopalk on umbes 1780 eurot.

"Selles suhtes on see suhteliselt hädine, kui me võrdleme seda, kui palju saab kultuuriministeeriumi töötaja palka," lausus ta ning tõi välja, et kultuuriministeeriumi töötajate keskmine palk on 3449 eurot. "See raha on alati olemas, lihtsalt on see, kuhu seda raha pannakse, mis on see prioriteet. Riik on kohustatud meie, rahvusringhäälingu ja rahvusraamatukogu eest hoolt kandma, sest nad on pannud meile ka kohustused, et me teeme väga tähtsat tööd, mis on meie rahvuse, kultuuri ja kõige muu kandmisega väga oluline."

Loorise sõnul on teater kasvatanud omatulu ja otsinud muid võimalusi, et teater saaks eksisteerida ja oma töötajatele palka maksta.

"See, et meil on palk väike, on tegelikult olnud juba aastaid. Selles mõttes me oleme riigi poolt unarusse jäetud," rääkis ta. "Jama on see, kui kogu aeg vaadatakse kuskile mujale, kas seal on parem. Tahaks, et me saame siin inimestele väärilist palka maksta. Meie publik väärib head kunsti, mida meie arstid suudavad teha. Võiks neid siin hoida," sõnas balletijuht.

Lill tõi välja, et tema brutopalk on 1845 eurot kuus, see tähendab, et ta saab kuus kätte umbes 1500 eurot. Ta rääkis, et muu hulgas peavad ooperilauljad oma palga eest kinni maksma välismaal toimuvad laulutunnid, mis aitavad häält vormis hoida.

"Me tahame ju olla rahvusvahelisel tasemel. Me ikkagi oleme ju Eesti riik, meil on oma Arvo Pärt, meil on oma lauljad, me ei taha ju jääda taidluse tasemele. Me peame ennast täiendama, mis on päris kulukas ettevõtmine. Me peame hoidma ennast ka visuaalselt mingisuguses kaubanduslikus välimuses, sest me oleme ju laval. Need kulutused, mis lähevad selleks, et selles žanris olla ka läbilöögivõimeline, on võib-olla tavainimese kulutustest pisut kõrgemad. See toimetulek on muutunud pisut komplitseerituks."

Looris lisas, et balletitantsijad saavad kätte umbes 1300 eurot. Tema soov on, et rühmatantsijate palk oleks vähemalt 1900 eurot.

"Me ei lähe kohe selle kultuuriministeeriumi töötaja keskmise kallale, sest see võib olla natuke utoopiline. Tegelikult me väärime seda, sest miks oleme meie kehvemad riigitöötajad kui on kultuuriministeeriumis. Meie tahame tegelikult eos saada juurde 1,5 miljonit, et see asi kuidagi saada kuhugi viia."

Selleks, et lisaraha teenida, on tantsijad ja lauljad ka muid tööotsi teinud. Lill on näiteks tapeedipoes tapeeti müünud ja asju pakkinud.

"Ma õppisin endale kunagi aastaid tagasi tagavara eriala selleks, kui me ei tea, kuidas elu läheb. Ja siis ma tegin praktikaid, töötasin seal ja pärast töötasin veel natuke, sest teenisin lisa. Olen mõelnud, et sel aastal pean jõulude ajal ka minema," nentis ta.

"Osad tantsijad on sõitnud ka Bolti, et ots otsaga kokku tulla," lisas Looris. "Tantsu kõrvalt ei ole meil tegelikult harjutamiste ja esinemiste kõrvalt tegelikult aega, et ma lähen teen veel midagi. Meie töö on pidev ja see harjutamine käib kogu aeg, sest repertuaari on palju, oma rahakotti tuleb täita, muidu me ei tule üldse välja."

Seda, kas nende pöördumine ka midagi muudab, Looris ja Lill ennustada ei osanud.

"Eesti inimene on suht negatiivne ja see, kui keegi teenib veel vähem kui meie, mis iganes alal, mis iganes firmas, kas avalik-õiguslik või mitte, nemad kindlasti arvavad, et meil on kõik okei, meil on kõik hästi. Selles mõttes ma seda head toetust tegelikult ei oota. Võib-olla oleme paari aasta pärast siin stuudios tagasi ja räägime, et mäletate me käisime, rääkisime, sama teema on õhus. Me jääme seda ketrama, sest ma arvan, et Eesti inimene oma kõrgkultuuri tegelikult ei hinda. Kui ta annab endast parima, siis see toetus, ma arvan, ei ole päris see, mida on vaja," arutles Looris.