Vanamuusikaansambel Hortus Musicus on juba aastakümneid pidanud oma kodusaaliks Tallinna vanalinnas asuvat ajaloolist Lühikese jala väravatorni. 

"Väravatorni saalis ei ole me terve aasta kontserte teinud. Kui ma olen kuskil asutuses hästi pikalt tööl olnud, asutus on maksnud sellele suurele ansamblile, lasknud seal olla, siis riik keeras meile selja, aga me oleme väravatornis edasi, sest väravatorn ja Hortus Musicus on üks mõiste. Ükskõik kelle käest sa küsid, kas väravatorni tead, ei tea, aga Hortus Musicuse järgi seda teatakse, see kuulub kultuuriliselt kokku. Asi pole ainult selles, kes maksab üüri või kellele see kuulub," selgitas muusik Andres Mustonen.

Kuna Hortus Musicus ei kuulu enam Eesti Kontserdi alla, on Mustoneni sõnul vaja teha see asi korda. "Et me ei ole seal poolvargad, käime sees ja teeme proove. Me oleme 30 aastat väravatornis kontserte teinud ja paugupealt mitte ühtegi enam. Ma ei tea, kelle süü see on. Hortus Musicus on kümneliikmeline supermuusikutest koosnev ansambel, mitte duo, see on pika aja looga ansambel. Ma olen ka öelnud, et kust mina võtan rendiraha. Ma olen teinud ettepaneku, et oleks nullrent, aga selle eest me teeme koolikontserte või teatava sündmuse, mis kuulub Eesti Kontserdi plaani. Meil on 55–60 instrumenti. Kuhu ma need panen? Muidugi, mul on oma majakene Mähel, toon sinna siis kõik või? See on naeruväärne," nentis Mustonen. "Neid asju peab ka korrastama."

"Neid küsimusi ei saa lahendada kuivalt, siin peab olema emotsionaalne kultuurihuvi, armastus selle asja vastu," sõnas Mustonen. "Võib-olla ma olen puuk-kodanik."

"Kui rahastajad või võimud hakkavad sekkuma kultuuri emotsionaalsesse ellu, teeb see väga palju haiget. Me jätkame ja meie 55. hooaeg algab augustis," nentis Mustonen.

"See on armastus ja pühendumus, pole mitte mingisuguseid tulusid. See on inimeste panus. Me palka keegi ei saa, mingit raha me ei saa, pühendumus on elu kõige tähtsam pool. Kui kõik oma asjadesse pühenduksid, saaksime kõikidest asjadest hoopis teistmoodi aru," tõi Mustonen välja.