Aasta ja kaheksa päeva tagasi sai Sillamaal pohmellidest lihtsalt kõrini. Muusik tõdes, et karske perioodi ette võtmiseks ei peagi midagi katastroofilist juhtuma.

"Aga minuga juhtus see, et ma ikkagi juba kuritarvitasin. Sain eelmise aasta suvel aru, et läksin nii kõvasti üle piiri, et lõpuks augustis ei olnud ühtegi päeva, kus ma ei oleks joonud. See ei tähenda, et oleks ainult hommikuni pidu olnud, aga seda oli umbes pool kuust, kui lapsi ei olnud, siis oli küll tekiiladega hommikuni pidu. Minu jaoks oli ohumärk see, et ma joon kodus veini ja ma olen üksi lastega," tõdes Sillamaa.

"See oligi äärmuslik. Ma ei ole kunagi seda teinud. Olen selline seltskondlik jooja, aga vaata kui sa jood, siis sa leiad neid seltskondi kogu aeg. Ühed lähevad koju ära, siis leiad teised," lisas ta.

Nüansse, mis jooma ajasid, on Sillamaa sõnul mitmeid erinevaid. "Ma arvan, et mu aju on sellega harjunud, sest ma alustasin väga vara. Piinlik öelda, aga ma olin 12- või 13-aastane, kui ma ennast esimest korda purju jõin. Praegu ütlevad ka uuringud, et hoidke lapsed eemale nii kaua kui võimalik. Venitage kasvõi kuu aega, kaks kuud. Mida varem sa alustad, seda rohkem aju sõltuvusse jääb," rääkis muusik.

"Ajud võtavad alkoholi ka erinevalt vastu. Mõnele piisab kahest klaasist ja ta läheb magama ära. Ta ei tahagi rohkem, talle ei meeldi see purjus tunne. Minu jaoks tähendab kaks klaasi seda, et siit enam täna õhtul tagasiteed pole," tõdes Sillamaa.

"Mina nii ei saa, et ma joon täna ainult klaasi veini ja piirdun sellega," ütles ta ning lisas, et kui on muidu energiline inimene, siis alkoholi mõju all võib selle veel 50 korrutada. "Ma muutun hüperaktiivseks. Kui vaadata läbi aastate, siis juues võimendan ma ikkagi seda meeleolu, mis mul on. Ma mäletan, et kui mu isa suri, millele järgnes mitu kainet kuud, aga siis tuli suvi peale ja iga klaasiga muutusin ma aina kurvemaks," meenutas Sillamaa.

"Kui sa oled omadega stressirohkes olukorras, kõik on vastik ja halb, siis juues muutudki sa inimeste vastu vastikuks ja halvaks. Samamoodi kui ma olin väga rõõmus, siis juues olin ma ikkagi superrõõmus," naeris ta.

"Aga ma olen karjunud inimeste peale, olen olnud väga ülekohtune. Olen teinud asju, mille üle ma ei ole uhke, ajanud külge inimestele, kes on suhtes, mis ei ole minu väärtushinnangutega üldse kooskõlas, aga seal tekib see hetk, et sul on natukene suva. Juba kahest klaasist veinist lülitub otsmikusagar vaikselt välja ja tundub, et ükski asi pole nii hull midagi. Ja nii edasi," nentis muusik.

Peojärgsed hommikud olid Sillamaa jaoks vaevalised ning läksid aina hullemaks. "See algas 30-ndate alguses, kus tulid emotsionaalsed pohmakad. Varem oli lihtsalt füüsiliselt halb olla, aga just need emotsionaalsed pohmakad läksid väga jõhkraks. Eelmine suvi oli ka hetk, kus ma, olles joonud 12 tundi jutti, kõndisin üle kaarsilla ja sain hommikul aru, et piisanuks ühest väikesest vääratusest. Kui sa oled 12 tundi jutti pidu pannud, siis sa ei kõnni võib-olla kõige sirgemalt. Ma oleks võinud sinna betooni peale kukkuda ja lapsed oleksid emast ilma jäänud."

"See oli selline šokk-äratus minu jaoks. Kell seitse hommikul tundus see superlõbus, muidugi läheme üle kaarsilla ja paljud on seda teinud, aga küsimus on selles, et mis konditsioonis sa seda teed," tõdes Sillamaa.

Sillamaa sõnul oli 2024. aasta suvi nagu kiirrong ning suve keskel ta otsustas, et septembris paneb alkoholi tarbimisele punkti. Augusti lõpus Endla teatris antud Trad.Attacki kontserdi järele võttiski ta pitsi tekiilat, mis on praeguseni jäänud viimaseks.

Juhuslikult kattus Sillamaa ette võetud samm nn septembris ei joo kampaaniaga, millest muusiku hinnangul ainuüksi ei piisa, et inimesi ree peale tagasi saada. "Siin on vaja suuremat süsteemimuutust. Sellest tuleb ka rääkida. Just naised ei julge rääkida, et kuidas sa ikkagi naisena ütled, et sul on alkoholiga probleeme. See on nii tabu. Küsimus on ka, et kust maalt oskavad inimesed omale tunnistada, et tegelikult ei ole okei, kui ma pean tööpäeva järel enda maandamiseks jooma kaks klaasi veini. Aga ma tahan ka seda öelda, et kas tahab juua, siis jooge," rääkis ta.

Täielikult alkoholi Sillamaa maha kandnud ei ole. "Ma mõtlesin, et teen ühe kaine aasta. Ma ei arvanud, et ma pean vastu. Ma arvasin, et sel suvel mõni festival tõmbab jala alt ära. Pidudel ma käisin ikka, väga tore oli, aga lihtsalt hommikul oli ka hea olla. Ma olen ka varem paar kuud ilma alkoholita, raseduse ajal ma ka muidugi ei joonud, aga kui peale seda uuesti jood, siis saad aru, et kõik on jälle samamoodi. Tahaksin kogeda elu kuidagi teistmoodi ka."

"Alguses läheb elu kindlasti igavamaks, aga üks saad aru, et sul ei ole seda fomo millestki ilma jäämise pärast. Oled oma valikutes palju selgem ja ausam, suhted on palju ägedamad, inimestega suhtlemine on ägedam. Lõpuks tuleb kainuse kaif. Teed kõiki asju kainelt ja see on üliäge. Tegemata ei ole midagi jäänud, vastupidi, kõik on kvaliteetsem," tõdes Sillamaa.