"See oli eriline tunne. Kohe käis peast läbi, kuidas nüüd käituda. Kõigepealt nägin karupoega, kes samal hetkel nägi ka mind ja hakkas minust kümnekonna meetri kauguselt puu otsast alla ronima. Hakkasin sealt kohe taanduma ja karupoeg küüntekrõbinal laskis end mööda männitüve alla. Kui karupoeg oli metsa lipanud, nägin eemal, paarikümne meetri kaugusel ka karuema, kes vist rohkem jälgis oma poega," kirjeldas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi kümme päeva tagasi toimunud väga erilist kohtumist.

2024. aasta lõpu riikliku seireandmete järgi on Eesti metsades 1000 karu. "Kuna nüüd on sigimisperiood ka ära olnud, siis tõenäoliselt on veel paarsada karu lisandunud."

Mustjõe lähedale metsa on ilmunud karude eest hoiatav silt, mis palub inimestel ettevaatlik olla ja annab soovitusi, kuidas karuga kohtudes käituda. Keskkonnaamet sellist silti üles pole pannud.

"See on peegeldus ühest üsna kahetsusväärsest arengujärgust, kuhu oleme jõudnud ja kus erinevad suhted loodusesse tekitavad selget polariseerumist või vastasseisu. See märk ei ole õigustatud, see meenutab rohkem urbaniseerunud ja loodusest kaugenenud ühiskondi, kus suurkiskjaid ollaksegi rohkem harjunud nägema kuskil tara taga või on neid nii vähe, et igaühel on oma nimi ja märk küljes, mida mina isiklikult küll ei tahaks, et Eesti ühiskond üldse nii kaugele jõuaks. Parem on, kui me ikkagi kõrvuti, üksteist respekteerides, huvisid arvestades ja suhet korraldades suudame elada. Selline lähenemine on liiga radikaalne ja tekitab tavalistel seenelistel ja marjulistel liigset kõhedust ja pelgust looduse ees," selgitas Talvi.

Karu ei peaks Talvi sõnul kartma, sest karu pelgab pigem inimest ja inimene kui vaenlane või saagiobjekt karule mingit huvi ei paku." "Karuga kohtumine on tõesti erakordne ja sellest kohtumisest võiks pigem rõõmu tunda. Samas mõistlikult käitudes ja mitte loomaga liigset lähedust otsides. Eriti siis, kui karul on pojad. Puugid on meile palju ohtlikumad ja probleemsemad, kui see tuhatkond karu, mis meie looduses on."