Tänavune seenesaak erineb Kastanje sõnul piirkonniti märkimisväärselt. "Tundub, et Lõuna-Eestis on oluliselt rohkem seeni kui Põhja-Eestis, nagu viimastel aastatel kipubki olema, sest Lõuna-Eesti põllumeeste suureks meelepahaks on seal kogu aeg vihma sadanud," kirjeldas ta "Vikerhommikus".

Põhja-Eestis on lugu teine. "Kui rääkida põhjaeestlastega, siis enamik inimesi, kellega jutule olen sattunud, on öelnud, et käisid metsas, leidsid üks-kaks seent, kuidagi väga tühi ja nukker oli," sõnas Kastanje, kuid lisas, et ka Põhja-Eestis on olukord siiski varieeruv. "Üks Luige lähedane mets oli küll eile tükeldatud pilvikuid täis. Paiguti ikka on," märkis ta. "Ainus loogiline ja lihtne selgitus on see, et ühest kohast käis lahke pilv üle, mis alla tavatses sadada, ja teises kohas oli kuiv."

Just vesi ongi põhiline komponent, mis seente kasvu mõjutab. Samuti mängivad rolli temperatuur ja puud, mille keskel seened kasvavad. "Enamik suuri söögiseeni, mida inimesed metsas kõigepealt vaatavad, on seotud puudega. Seente käekäik sõltub tugevasti ka puude omast. Puude jaoks on väga oluline, kui palju on päikesevalgust, milline on temperatuur ja kui palju on niiskust," selgitas mükoloog.